Keskkonnaamet lubab algaval jahihooajal küttida 61 hunti

FOTO: Gary Kramer / AP / Scanpix

Keskkonnaamet lubab küttida neljapäeval algaval hundijahihooajal 61 isendit, mida on nelja looma võrra vähem kui eelmisel hooajal.

Novembrist veebruari lõpuni vältava hundijahi eesmärk on ohjata nende arvukust ning kiskjakahjustusi loomapidajatele.

Hundijaht suunatakse rohkemate kiskjakahjudega piirkondadesse. Samas püütakse vähem häirida suurematel loodusmaastikel asuvaid hundikarju. Selliselt ohjamist korraldades saab tagada hundi asurkonna soodsa seisundi ja liigi ökoloogilise funktsiooni toimimise.

Amet võttis küttimismahtude määramisel aluseks keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepaneku ning keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta.

«Hundil läheb Eestis hästi. Hundi arvukus on kasvanud umbes 15 protsenti. Kui mullu oli Eestis 20 hundi pesakonda, siis tänavu 23-24. Küttimise maht lähtub eesmärgist tagada Mandri-Eestis 20 pesakonna olemasolu koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumusega hundile sobilike elupaikade vahel,» lausus keskkonnaameti jahinduse- ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Kahjustuste paremaks ohjamiseks korraldatakse huntide küttimist juba teist aastat suurematel, sageli mitme maakonna piiresse jäävatel ohjamisaladel. Kokku on selliseid alasid üle Eesti 20, neist 16le on määratud tänavuse hundijahi esmane küttimismaht.

Mahtu ei kehtestatud esialgu Ida-Harju, Hiiu, Pärnu-Viljandi ja Põhja-Läänemaa ohjamisaladele, kus kiskajakahjustusi esineb võrreldes varasemate aastatega oluliselt vähem või puudub kindel info hundi pesakondade kohta.

Sel aastal on registreeritud 144 hundi põhjustatud kahjustust, millest enim toimus Harju, Järva, Rapla ja Viljandi maakonnas. Seetõttu lubatakse hunte küttida enim Järva (10), Harju (10), Pärnu-Rapla (6) ja Valga-Tartu (6) ohjamisaladel. Kui mullu murti 524 lammast, siis tänavu on see number hundijahi alguseks 477. Lisaks on hundid tänavu murdnud 15 veist, kolm kitse ja 12 koera.

«Tänavu tekitas poleemikat kahtlus, et hunt ründas Hiiumaal inimest. Keskkonnaameti ja -agentuuri eksperdid uurisid väidet kohapeal, kus selgus, et tegelikult põhjustas rünnaku hoopis koer. Hundil on looduses piisavalt toitu ning korrapärase jahipidamise tõttu on säilinud hundi inimpelglikkus. Seetõttu pole põhjust karta, et hunt inimest ründaks,» lausus Rakko.

Küttimismahtu korrigeeritakse jahiaja jooksul vastavalt seireandmetele ja kiskjakahjustustele.

Möödunud jahihooajal tohtis küttida Eestis 65 hunti. Reaalselt kütiti 66 hunti, neist kuus eriloaga väljaspool jahiaega, et vältida hundikahjustusi. 2019. aastal on välja antud eriluba ühe hundi küttimiseks Raplamaal, mida pole veel täna realiseeritud.

Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini.

Tagasi üles