Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/03/12/13003679t1hbad8.jpg)
/nginx/o/2019/11/01/12704973t1h1b5e.jpg)
Nõmme Vanameeste Klubi proovis Tabasalu kardirajal kolme uustulnukat: elektriautot Hyundai Kona, hübriidi Volvo XC90 T8 ja sportautot Renault Mégane RS Trophy. Sõidupäevale tuli autosid proovima kümmekond klubilast, kellest enamik ei olnud varem elektriautoga sõitnud.
Kolm meest ja kolm autot. Valge sport-Renault lendab sirgetel ja tekitab sõitjatele kurvides kõhus õõnsa tunde. Luksusliku nahksisuga hübriid-Volvo esirattaid veab sisepõlemismootor ja tagarattaid käitab elektriajam. Sõiduk on kõrge ja sellega ei ole mõtet «kurvis kangutada», saab klubilastele kiiresti selgeks. Hyundai üllatab sõitjaid vaikusega sõitjateruumis ja särtsakusega rajal.
Nõmme Vanameeste Klubisse kuulub värvikas seltskond, kelle seas on ka mitmeid elu aeg autondusega seotud mehi. Kaks endist rallisõitjat, Meelis Arumeel ja Tiit Ling arutlevad kihutades.
Meelis: «Kuulsid, Renault andis vahegaasi!»
Tiit: «Pöörded olid nii üleval, et ma ei kuulnud!»
Meelis: «Race’i (seade) peal hoiab pöörded kõrgemal, on see vahegaas või alla vahetus... jah, vahetad alla ja annab surtsu vahegaasi!»
Tiit: «Kas pöördeid vaatad?»
Meelis: «Kõik käib kõrvaga. Selle põmm-põmm (summutist kostvad «dekoratiivpaugud») tegi auto ise. Rehvid lähevad soojaks, nüüd hakkab pidama.»
/nginx/o/2019/11/01/12704975t1h495a.jpg)
Hea kiirendus, vähe müra
Meelis Arumeel (71) õppis autode tehnilist hooldust ja remonti Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis, seejärel õppis TPIs autoinseneriks. On töötanud Eesti Energias, Harju KEKis. Vahepeal oli kolm aastat ralliautode konstruktor Vihuris. Kuni pensionini 2013. aastal töötas logistikafirmas Schenker.
Hyundai Kona on Meelis Arumeele hinnangul lihtne linnaauto, mõistliku hinna korral täiesti kasutatav. Meeldis kiirendus ja see, et müra ei olnud. «Praegu ei vasta elektriauto ühele minu autonduse põhimõttele: kui juba autosse istud, saad minna vähemalt tuhandekilomeetrisele sõidule.»
Renault Mégane RS Trophy valiks ta lõbutsemiseks. «Kiire, hästi juhitav, suhteliselt vaikne, mugav juhikoht. Veel parem oleks manuaalne käiguvahetus ja käsipidur, libedal oleks neist kõvasti abi. Minu arvates võiks selline auto sobida ka teravama käega väikepere autohullule.»
Volvo XC90 T8. «Olen kunagi teinud proovisõitu esimese põlvkonna XC90ga. Vanaga sarnaselt on see auto suur, kiiremal liikumisel tekitab merehaigust. Minusugusele heleda sisu tõttu vähepraktiline. Kahtlemata kvaliteetne töö, palju juhti abistavaid süsteeme, mida ehk nii palju vaja ei olekski.»
Meelis Arumeel tegeles aastatel 1967–2000 aktiivselt autospordiga. «Saavutasime koos Olavi Ellermanniga Eesti meistrivõistlustel paar meistritiitlit. NSV Liidu meistrivõistlustel 1978. aastal saime kolmanda koha 1300 cm autode klassis.»
Kust võetakse laadimisvõimsus?
Esimene isiklik auto oli Arumeelel VAZ 2102, mille ta ostis Moskva autoturult 1975. aastal. Ta on lapsest saati autodega tegelenud, isal oli Moskvitš 401 ja onu 407 oli maal 12–13-aastasele vabalt kasutatav.
«Praktilise inimesena tahan omada praktilist, mittelagunevat autot, mis ei kolise. On ainult üks juht, seega kõik tilu-lilud pole vajalikud ja olen paljudel autodel need välja lülitanud,» ütleb Arumeel juhiabiliste kohta. Tema meelest on mindud autojuhi «abistamisega» liiale ja tagajärg on see, et tänapäeva autojuhid ei tunneta autot ega juhitavuse piire.
Autod elektriliseks? Sellesse Arumeel eriti ei usu. Kui igaüks hakkaks kodus laadima 20 kW laadijaga, siis kust see võimsus võetakse? Kodused elektrivõrgud ei ole selleks projekteeritud. «Minu nägemuses on tulevikku gaasi puhtal põletamisel töötava sisepõlemismootoriga autodel, millel on efektiivne pidurdusenergia salvestussüsteem,» ütleb Arumeel.
/nginx/o/2019/11/01/12704972t1h9c0b.jpg)
Trophy on adrenaliini-auto
Urmas Lepik (75) on autoinsener, töötanud autojuhina ja olnud pärast TPId automajandi juht. «Traktorit õppisin juhtima kaheksa-aastaselt, veoautot ja mootorratast 11-aastaselt. Esimene päris oma auto oli mul Opel Kapitän Sport 1939,» meenutab ta. «Hyndai Kona on esimene elektriauto, mida olen proovinud. Üllatavalt vaikne ja siiski väga terav. Vedrustus oli päris hea, aga kurvides läks liiga kergesti külglibisemisse. Disain väga meeldiv. Noortele sõitjatele sobiv, mulle liiga «tõmblev». Renault Mégane RS Trophy on adrenaliini-auto, väga hea teelpüsivusega, väga hea kiirendusega, kui arvestada mootori väikest mahtu. Piisavalt täpne rool ja tõhusad pidurid, juhi koht sobivalt disainitud. Tänaval pole sellega muud teha kui trahvi maksta! Ma olen Renault’st alati lugu pidanud ja adrenaliini tuli kõrvade vahelt kõvasti.»
/nginx/o/2019/11/01/12704970t1h5065.jpg)
/nginx/o/2019/11/01/12704971t1h5012.jpg)
Volvo XC90 T8 on kõrgklassi pere- või esindusauto. «Palju uhkeid ja ehk ka vajalikke lisasid. Traditsiooniline Volvo disain. Sõiduomadused üllatavalt head, sõidurežiimide valikuvõimalused üllatasid samuti. Selles katses ei saanud ma eriti pihta hübriidi eelistele.»
Lepik on sõitnud Moskvitšis kaardilugejana autorallidel, paar korda ka piloodina. Sõitis kaks aastat vormel Estonia 18ga, sai Nõukogude Liidu meistrivõistlustel 16. koha ja punktid andsid meistersportlase kandidaadi nimetuse. Ta on olnud ka autosõidu õpetaja.
«Liiga suur autostumine toob kaasa radikaalse muutuse. Võib-olla tuleb kogu transpordisüsteemi muutus, hakatakse väiksemaid autosid ehitama. Ma ei ole kindel, et elektriautod ainuvalitsevaks saavad, sest toorained ammenduvad. Paarkümmend aastat arenevad gaasiautod paralleelselt. Vesinikuautodesse ma ei usu,» räägib Urmas Lepik.
/nginx/o/2019/11/01/12704969t1h2e45.jpg)
Pole vaja kardaaniriste vahetada
Tiit Ling (64) läks Tallinna Polütehnikumi järel TPIsse, kus sõber ütles: «Sa oskad liita-lahutada, tule rallile kaardilugejaks!» Sõiduautosid nappis, hakati pihta veoautodega. Mõne aja pärast sõideti aga Žiguli 2101 ja hiljem 2105ga. Ling töötas Tallinna Autovedude 1. filiaali peamehaanikuna.
Proovitud autode kohta ütleb ta, et Renault üllatas. «See sobib nii vanale kui ka noorele, autohuvilisele ja hästi ka sellele, kes on autosporti teinud.» Lingi meelest on elektriauto Hyundai Kona nendest kolmest linnaautoks parim: «Rajal käisid rattad kogu aeg ringi, elektriauto kiirendus on parem kui sportautol!»
«Volvol ei ole kardaani, pole kardaaniriste vaja vahetada,» märgib ta hübriidauto kohta. Volvo XC90 T8 nimelt veab esirattaid sisepõlemis- ja tagarattaid elektrimootor. Kardaanikoridoris on akud.
Kõige esimene auto oli Tiit Lingil TPI lõpetamise järel Leningradist autokaupluse eest müügiplatsilt ostetud uus VAZ 2102. «Oli abiks noorele perele,» kinnitab mees. Esimest autot, Moskvitš 401 roolis ta juba 12-aastaselt.
/nginx/o/2019/11/01/12704977t1h0cec.jpg)
Veerev kivi ei sammaldu
Aga mis on ikkagi Nõmme Vanameeste Klubi? See on tänavu kümneaastaseks saanud ja 60-aastaseid ning vanemaid mehi ühendav Tallinnas Kivimäe jaamas tegutsev klubi, mille eesmärk on pakkuda oma liikmetele tegevust ja sünergiat. Klubis, kus on umbes 30 liiget, lähtutakse põhimõttest, et veerev kivi ei sammaldu: teisipäeviti on eriilmelised üritused, vahel käiakse kaugemalgi ning mõnikord pannakse käed külge seal, kus abi vaja. Näiteks värviti lasteaia mööblit, kevaditi koristatakse Kivimäe ja Pääsküla jaama vahel raudteeäärt. Taheti õpetada vanematele inimestele arvuti kasutamist, aga peagi said õpilased õpetajatest targemaks. Poliitikaks ja napsuvõtuks klubis, kus keskmine vanus on 76, ruumi ei ole. Mõni aeg tagasi käis klubil külas «Õnne 13» stsenarist Andra Teede. Ta tahtis kuulda lugusid meeste esimesest armastusest ja klubi vanim, hea mäluga 93-aastane liige, pakkus hulga materjali.
Siin loos sõna võtnud meeste praegused «rattad» on: Toyota Avensis, Kia Ceed, Volvo S60, Škoda Karoq, Suzuki Grand Vitara V6.
/nginx/o/2019/11/01/12704976t1h833f.jpg)