ERJK seab kahtluse alla kolme erakonna majandusliku jätkusuutlikkuse

Rahakassa.

FOTO: Arvo Meeks

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) ootab Keskerakonnalt, Reformierakonnalt ja Sotsiaaldemokraatlikult Erakonnalt finantsplaani, et veenduda erakondade majanduslikus jätkusuutlikkuses.

Oktoobri lõpus kogunenud komisjon arutas tänavuse aasta kolmanda kvartali aruannete põhjal erakondade finantsseisu ja leidis, et netovara seis on märkimisväärselt negatiivne Reformierakonnal, Keskerakonnal ja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal. Kõigil kolmel erakonnal on ka pikaajalised võlad. Seetõttu otsustas komisjon küsida kolmelt erakonnalt finantsplaani.

Novembri keskpaigaks oodatavast finantsplaanist peab selguma, millal ja mille arvel taastab erakond netovara positiivse seisu. Lisaks ootab komisjon erakondadelt võlausaldajate kinnitatud maksegraafikut.

Keskerakonna tänavuse aasta bilansist nähtub, et kolmanda kvartali lõpuseisuga on erakonna netovara negatiivne summas 813 000 eurot ja üle kuue kuu maksetähtaega ületanud ostuvõlad moodustavad 508 000 eurot. Komisjon lisab, et erakonna netovara on olnud negatiivne juba pikemat aega – 2017. aastal 240 000 eurot, 2018. aastal 540 000 eurot ja see jääb ERJK hinnangul negatiivseks ka 2019. aasta lõpuks. 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna 2019. aasta bilansist nähtub, et kolmanda kvartali lõpuseisuga on erakonna netovara negatiivne summas 619 000 eurot ja üle kuue kuu maksetähtaega ületanud ostuvõlg moodustab ligikaudu 175 000 eurot. Komisjoni hinnangul on positiivne asjaolu, et erakond on oma maksevõime parandamiseks ja tarnijate võlgnevuse vähendamiseks võtnud pangast laenu, kuid ERJK lisab, et kuna tehtud kulutused 2019. aasta esimeses kvartalis on olnud sedavõrd suured, siis ilmselt ei suuda ka laenuraha katta kogu pikaajalist võlga ning selleks tuleb rakendada täiendavaid meetmeid.

Reformierakonna selle aasta bilansist ilmneb, et kolmanda kvartali lõpuseisuga on erakonna netovara negatiivne summas 612 000 eurot ja üle kuue kuu maksetähtaega ületanud ostuvõlg moodustab ligikaudu 570 000 eurot.

«Need asjaolud viitavad puudulikule finantsplaneerimisele, ja seda pikemat aega, ning seavad kahtluse alla erakonna riskivaba majandamise ja majandusliku tegevuse jätkusuutlikkuse,» kommenteeris komisjoni esimees Liisa Oviir.

Oviiri sõnul tingib oluliselt langenud maksevõime pikaajalised maksevõlad, mida ei saa lugeda majandustegevuses tavapäraseks, kuna see kahjustab võlausaldaja ärihuve ning ta lisab, et teisalt on märkimisväärses summas pikaajaline võlgnevus erakonnaseaduse kohaselt käsitletav erakonna krediteerimisena võlausaldaja poolt, mis aga on keelatud – erakonnal on lubatud rahalisi vahendeid laenata vaid krediidiasutuselt. 

Tagasi üles