Skandinaavia veinitootjad panustavad kliima soojenemisele

Taani Dyrehøj veinimõisa kaasasutaja Betina Newberry sõnul teeb Skandinaavia mineraalainerikas muld ja külm ilm veinid elegantseks, peeneks ja hoiab alkoholisisalduse väikese. Foto: Dyrehøj Vingaard

Skandinaavia veinitootjad lähevad oma turundusega üha julgemaks ja panevad auhindu võites prantslasi nina krimpsutama.

«Pole mingit kahtlust. Kliimamuutus on meile hea,» ütles The Wall Street Journalile maailma põhjapoolseima kommertsveinimõisa omanik norralane Bjørn Bergum. Mõis asub Edela-Norras Sogndalis, 61,2 kraadi põhjalaiust.

Euroopa lõunaosas aga põhjala veinitootjatele erilist tähelepanu ei pöörata. «Võib-olla on see Prantsuse arrogants, kuid ma ei arva, et nad on juba meie tasemel,» ütles majanduslehele Bordeaux’ veinimõisa Château Smith Haut Lafitte kaasomanik Florence Cathiard. «Suurepärase veini edu tuleneb pinnase alkeemiast, päikesest ning naistest ja meestest, kes seda veini valmistavad,» lisas ta.

Bergum on varemgi sellise skeptitsismiga kokku puutunud, aga see jätab teda külmaks. «Inimesed, kes on meie veini maitsnud, muudavad meelt,» kinnitas veinimeister. Kui ta istutas koos abikaasa Halldis Nedrebøga 2014. aastal esimesed viinapuud, arvasid naabrid, et nad on hullud, ja näitasid näpuga meelekohale.