/nginx/o/2019/11/06/12718476t1h12e8.jpg)
President tunnustas ainult taluperemeest, kuid Järvamaa tõstis esile terve talupere. Nii tundub Türi vallas üle 30 aasta tegutsevale Arvo Kuutokile, et tänavune tunnustus on õiglasem, sest talumajapidamises toimetab algusest peale kogu nende pere.
Järvamaa tunnustas põllumajandusettevõtetest tänavu vaid teie talumajapidamist.
Nominentide seas oli mõni teine põllumajandusettevõte veel, kuid tunnustuseni jõudsime tõesti vaid meie Takkasaare taluna. Hea tunne, et meid on jälle märgatud. Meil kõigil, kes me siin toimetame. Mina abikaasa Aiviga ning lapsed Alvar, Argo ja Anneli peredega. Pojad on meil ametlikult talus tööl ja tütargi käib peaaegu iga päev lastega siin abis.
Oleme Aiviga juba viiekordsed vanavanemad.
Olete pärjatud mitme tunnustusega, mille poolest need erinevad?
Oma esimese tunnustuse, aasta põllumehe tiitli, sain 2005. aastal. Järvamaa tunnustas meid nüüd taluna. See on justkui õiglasem, sest oleme algusest peale talus koos töötanud, see tähendab 1988. aasta detsembrist.
Alustasime maaparanduse ja lautade ehitusega. Talu ostis Laupa mõisnikult Aivi vanaisa 1888. aastal, sada aastat hiljem eraldati need maad meile uuesti.
Äi tegi mulle ettepaneku jätkata talumajapidamisega, võtsime Aiviga selle vastu, kuigi olin pealinna poiss ja Aivi kondiitriks õppinud. Alustades oli meil kaks mullikat ja üks traktor. Nüüd on meil talus juba üle kümne aasta sada lehma ja umbes sama palju noorloomi, arvutiga lüps, 50 ha maad ja oleme iseenda peremehed.
Kas nüüd teeksite sama otsuse?
Arvan küll, kuid mõningaid nüansse muudaksin. Julgeksin laenu võtta kiiremini, siis saanuks rutem asja jooksma. Praegu on mul laenukoorem koos liisingutega üle 200 000 euro ja nii ongi mõistlik. Raha korjamisega ei tule välja midagi. Laenuga ostes saad kohe raha teenima hakata.
Olete naljatamisi öelnud, et tunnustuste ja tänukirjade jaoks on eraldi seina vaja, kas olete selle loonud?
Esikus on seina peal kõik talu tunnustused. Kesksel kohal 1888. aastal talu ostmise originaalkaart ja 2005. aasta tiitel aasta põllumees. Lisaks hulk teisigi. Hindan kõrgelt ka 2003. aastal presidendilt saadud ordenit ja veelgi varem saadud Euroopa Põllumajanduskonföderatsiooni kuldmedalit. See on siiani Baltikumis ainus. Kuigi iga tunnustus teeb heameelt, tundub tänavune talule antud tunnustus kuidagi õiglasena. Iga hea sõna on parem kui kurjustamine. Seda kasutan ka oma pere juures. Mis ei tähenda, et vahel kõvemat sõna ei ütle, kuid sedagi armastusest.
Kui palju ja kuidas mõjutab teie tegemisi riigi põllumajanduspoliitika?
Ikka mõjutab, kasvõi raha kaudu: kui top up’i ei maksta, tuleb teha ühed otsused, kui riik paneb õla alla, saab teha teistsuguseid otsuseid. Nii lihtne ongi. Praegune valitsus on muidugi selles suhtes pettumuse valmistanud.
Riigi poliitikast rohkem mõjutab piimatootmist maailmaturu piimahind. Nii sai enne 2007. aasta Vene kriisi piima eest korralikku raha ja investeerida ka. Nüüd tuleb lihtsalt elada. Kui riik aitab, siis on hea, kui ei aita, tuleb endal hakkama saada, sest uppuja päästmine on uppuja enda asi.
Valitsuse kritiseerimine suurt ei aita. Neil on paks nahk ja arusaamad asjadest kohati enesekesksed. Otsused on teinekord väga imelikud, kuid kaklemise peale energiat kulutada väga ei tasu.
Lisaks tootmisele hindate kaunist elukeskkonda. Konkursil „Kaunis Eesti kodu” oli 2013. a üks laureaat Takkasaare talu majapidamine. On see teie vaba tahe?
Jaa, sest ise elame siin. Elada võib kahte moodi, hoolitsedes ümbruse eest või takjate ja ohakate vahele radasid tehes. Meile meeldib panustada ümbrusesse ja kedagi ei pea sundima korrastustööle. Meil on selleks üksmeelne tahe. Nii nagu töötegemine on harjumus, on harjumus ka korralikus ümbruses elamine. Kui see lapsena külge ei jää, siis seda ei tulegi. Olen ise küll pealinna poiss, kuid kuni 8. klassini olin kõik suved Loksal vanaisa juures. Tallinnas oli ka oma maja aiaga, kus sai tööd teha. Ma pole kunagi korteris elanud ega kujuta seda ettegi.
Toimetate talus koos perega, kas vajate ka võõrtööjõudu?
Seni oleme hakkama saanud omadega, lisaks perele on laudas mõned töötajad ümbruskonnast. Praegu oleme sedasi sajapealise lehmakarja ja peaaegu sama paljude noorloomadega hakkama saanud. Kuid ära iial ütle iial. Kui omasid enam võtta pole, tuleb meilgi kaugemale vaadata.
Piimakarjakasvatus tähendab igapäevast tööd. Millal ja kuidas puhkate?
Mina küll laudas iga päev käima ei pea, see on rohkem naise rida, aga puhkamas käime ikka kõik koos. Meile meeldib talviti koos perega Austrias suusatamas käia ja suvel sõidame ka ringi. Saame hakkama. Puhkus koos perega on energiat andev ja kui hommikul tunneme, et täna ei viitsi tööd teha, siis teemegi koos midagi muud.
Kuidas tervis põllutöödele vastu peab?
Kui hommikul tõused ja tunned, et kõik on pahasti, siis õhtuks ongi kõik pahasti. Eks mõni asi ikka annab tunda, kuid neist tuleb üle olla. Perearsti juures käin siiani vaid nii palju kui vajalik ja nii harva kui võimalik. Seni üsna harva.
Kas annate heal meelel talumajapidamise lastele üle? Kui jätkusuutlikuna näete talumajapidamiste jätkamist?
Meie küll usume, et Takkasaare talu jääb toimima, olenemata poliitikast ja poliitikutest. Piimakarja suurendada ei kavatse. Vanemal pojal Alvaril on juba loodud oma teraviljakasvatuse osaühing ja eks see kõik läheb edaspidi selle all edasi. Juba praegu otsustab ta teraviljakasvatuse osas suuresti ise. Lõpetas ju Järvamaa Kutsehariduskeskuse ja teadmised olemas.