Pia Ruotsala: mõistmisest ja hukkamõistmisest

Pia Ruotsala. Foto: Erakogu

Võitluses perevägivallaga tuleb eristada tegu ja selle toimepanijat, keda kiputakse praegu avalikes sõnavõttudes lintšima, kirjutab sihtasutuse EELK Perekeskus juhataja Pia Ruotsala.

Alustuseks märgin, et olen pere- ja lähisuhtevägivalla vastu ja töötan iga päev selle nimel, et Eestis oleks vähem vägivalda.

Juhtusin eile nägema rahvastikuminister Riina Solmani Facebooki postitust, kus ta täpsustab oma seisukohti, mida ta väljendas perevägivalla kohta Pelgulinna sünnitusmajas.

Süvenesin sellesse juhtumisse ja otsisin üles ka algse allika, ajakirjaniku tähelepanekud ning kirja pandud mõtted ministri sünnitusmaja külastuselt. Mina kui perevägivalla tõkestamise väljaõppe läbinud ja pidevalt selle teemaga kokku puutuv spetsialist ei osanud kohe pilti kokku panna, sest ma ei tundnud sellest artiklist ära sedasama ministrit, kellega olen perevägivalla teemadel rääkinud. Soovisin aru saada, miks need kaks pilti teineteisest niivõrd kaugel on. Kuna allikaid oli vähe, pidin oma analüüsis toetuma ainult mõnele artiklile, kommentaarile ja sotsiaalmeedia postitustele.

Toon Riina Solmani väljaütlemise kajastuse kõrvale teise tänavu meedias laia kõlapinna saavutanud juhtumi, naisepiinaja Daniel Sepa loo. Ma ei ole temaga kunagi kohtunud ega soovi liiga vähese info alusel ka asja sisulist poolt kommenteerida, aga näen, et selle loo ümber toimusid väga tüüpilised sotsiaalsed nähtused, mis kaasnevad vägivallaga kokkupuutega ning kanduvad ka vägivallalugude kajastamisele.