Ardo Hansson: Eesti on riiklike investeeringute Euroopa meister

Ardo Hansson. Foto: Mihkel Maripuu

Vastupidi arvatule on Eesti riiklike investeeringute poolest Euroopa tipus, arutlema ei peaks mitte investeeringute mahu, vaid tähtsuse järjekorra ja teostamise üle, kirjutab endine Eesti Panga president Ardo Hansson.

Eesti taristu investeeringuteteemalisi arutelusid jälgides võib jääda mulje, et meie riik investeerib naeruväärselt vähe, mistõttu pole meie infrastruktuuri kvaliteet suurem asi. Kui saaks ainult eelarvepiiranguid lõdvendada või täiendavat erafinantseeringut kaasata, saaks rohkem ehitada, eriti ajal, kui odav laenuraha «lausa vedeleb tänaval». Kuni põhimaanteed pole neljarealiseks arendatud ja kõiksugu sillad ja tunnelid valmis ehitatud, olevat Eestis tegemist viletsa infrastruktuuriga. Valitsused oleksid ju võimelised rohkem projekte ellu viima.

Tegelik pilt on hoopis vastupidine. Riiklikele investeeringutele kulutame üllatavalt palju raha ja meie taristu kvaliteet pole sugugi halb. Suuremad vajakajäämised on just investeeringute prioriseerimises ja projektide efektiivses elluviimises.

Riiklikud investeeringud on need, mida teostavad või finantseerivad keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused. Keskvalitsuse alla kuuluvad ministeeriumid ja ametid, riigi sihtasutused (näiteks haiglad ja Keskkonnainvesteeringute Keskus), peamiselt riigile teenuseid osutavad äriühingud (näiteks Riigi Kinnisvara AS) ja avalik-õiguslikud institutsioonid (näiteks ülikoolid ja ERR).

Teisisõnu on tegemist nende investeeringutega, mida riik kõige otsesemalt mõjutab oma eelarve kaudu. Siia alla ei kuulu investeeringud, mida üldsusele teenuseid pakkuvad riigi aktsiaseltsid (näiteks Eesti Energia või Eesti Raudtee) teostavad oma vahenditest. Lisaks ei hõlma need infrastruktuuri teenuseid, mida pakuvad erafirmad (näiteks Tallink, bussifirmad jne).

Viimastel aastatel on Eesti riik väga palju kulutanud investeeringutele. Võiks lausa öelda, et oleme riiklike investeeringute Euroopa Liidu meister. Viimase kümne aasta jooksul kulutasid Eesti valitsused 5,4 protsenti SKTst riiklikele investeeringutele. Teisel kohal oli Läti alles 4,7 protsendiga. ELi keskmine näitaja 2,9 protsenti oli ligi poole väiksem kui Eesti oma. Viimasel kohal oli Saksamaa 2,2 protsendiga.