Postimehe vastutav väljaandja: ajakirjanikud ei pea ise maksma väljamõistetud hüvitist

Ajaleht Postimees.

FOTO: Liis Treimann

Postimehe vastutava väljaandja Merili Nikkolo sõnul ei kaevanud väljaanne Postimehe endisi ajakirjanikke Risto Berendsoni ja Joosep Värki puudutavat hiljutist kohtuotsust edasi riigikohtusse, sest ettevõtte hinnangul ei ole tegemist pretsedenti loova juhtumiga, vaid lihtsalt sellise ühega sellistest juhtumitest, kus ajakirjandusväljaande ja ajakirjanike puhul pidas kohus põhjendatuks ühist vastutust. Siiski, ajakirjanikud ei pea Nikkolo sõnul ise maksma väljamõistetud hüvitist. 

Sel nädalal jõustus Tallinna ringkonnakohtu pretsedenti loov otsus, mis mõistis Postimehe nüüdseks endistelt ajakirjanikelt Risto Berendsonilt ja Joosep Värgilt ettevõtja Margo Tomingase kasuks välja rahalise hüvitise ajalehes ilmunud valeväite avaldamise eest. Otsuse järgi peab kumbki tasuma 500 eurot.

«Esiteks olgu öeldud, et ajakirjanikud ei pea kindlasti ise maksma väljamõistetud hüvitist. Oleme algusest peale teinud kindla otsuse, et seisame oma ajakirjanike eest. Praeguseks küll ei tööta Joosep Värk ja Risto Berendson Postimehe toimetuse ridades, aga meil pole olnud kordagi laual, et see võiks olla argument, miks mitte võtta seda hüvitist enda kanda,» ütles Postimehe vastutav väljaandja Merilin Nikkolo.   

«Tõsi, kahjuks me ei olnud selle looga ülesannete kõrgusel, aga meediaettevõte vastutab oma sisu eest ning seega Postimees seda ka teeb. Kindlasti ei saa nõustuda väitega, nagu võiks tegemist olla pretsedenti loova juhtumiga, sest õigupoolest vaieldigi kõnealuses asjas selle üle, kas konkreetseid ajakirjanikke saab pidada andmete avaldajaks vastavalt riigikohtu senisele praktikale. Kohus ei rajanud teed uuele praktikale,» lisas Nikkolo.   

Iga juhtum on Nikkolo sõnul omamoodi ning kohus peab ajakirjaniku isikliku vastutuse alused kindlaks tegema igas asjas eraldi. «Küsimus on selles, keda saab seaduse järgi pidada andmete avaldajaks avalikkusele ja kui suur on toimetuse kontroll avaldatava sisu üle. Näiteks Leedo vs. Delfi vaidluses leidis riigikohus 2009. aastal, et lisaks internetiportaali haldavale meediaettevõtjale saab ebakohaste kommentaaride avaldajaks lugeda ka kommentaaride kirjutajaid just seetõttu, et toimetus kommentaaride sisusse ei sekku. Määrav on kontrolli ulatus avaldatava sisu üle, mida peab tõendama hageja ja antud juhul kohus leidis, et ajakirjanikud vastutavad,» ütles ta.    

Nikkolo hinnangul on väga oluline, et ajakirjanikud ei tunneks hirmu keeruliste ja konfliktsete teemade ees. «Nad peavad saama teha oma tööd julgelt. Nii et meie ajakirjanikud ei pea kartma, et ettevõte jätaks nad keerulises olukorras üksi. Me teeme ikkagi Postimeest kõik koos,» märkis ta. 

«Me ei kaevanud otsust edasi riigikohtusse, sest meie hinnangul ei ole tegemist pretsedenti loova juhtumiga, vaid lihtsalt sellise ühega sellistest juhtumitest, kus ajakirjandusväljaande ja ajakirjanike puhul pidas kohus põhjendatuks ühist vastutust,» selgitas Nikkolo.

Ringkonnakohus käsitles artikli autoreid teole kaasaaitajatena ning asus seepärast seisukohale, et ajalehes avaldatud ebaõigete andmete puhul on avaldajaks nii ajalehe väljaandja kui ka artikli autor, kirjutab rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Kuigi majanduslikel kaalutlustel mõisteti suurem kahjuhüvitis välja ajalehe väljaandjalt, sai kahjunõude rahuldamisel määravaks just ajakirjanike hooletus faktide kontrollimisel.

Otsus puudutab 8. juunil 2017 Postimehes avaldatud artiklit pealkirjaga «Bordelliärika kautsjoni korraldas Sarapuu väimees».

Mõlema astme kohtud leidsid, et ajakirjanikud jätsid andmete kontrollikohustuse sisuliselt täitmata, kuna avaldajad ei suutnud tuua kohtumenetluses ühtegi selgitust või tõendit selle kohta, kuidas nad anonüümselt allikalt saadud vihjet kontrollisid, samuti mõjutas hüvitise väljamõistmist teadlikult valitud halvustav keelekasutus.

Maakohus mõistis möödunud aasta novembris Margo Tominga kasuks hüvitisena ASilt Eesti Meedia välja 3000 eurot, ajakirjanikelt Joosep Värgilt ja Risto Berendsonilt kummaltki 500 eurot. Lisaks mõistis kohus Eesti Meedialt, Joosep Värgilt ja Risto Berendsonilt Margo Tomingase kasuks välja 3637,2 eurot menetluskulusid koos viivistega.

Eesti Meedia tasus neilt välja mõistetud 3000 eurot ära juba möödunud aastal ning avaldas ka Tominga nõutud ümberlükkamise. Eesti Meedia kannab praegu nime Postimees Grupp.

Tagasi üles