Merkel ärgitas Berliini müüri langemise aastapäeval kaitsma vabadust (3)
/nginx/o/2019/11/09/12726810t1h2258.jpg)
Euroopa peab seisma demokraatia ja vabaduse, inimõiguste ja tolerantsi eest, ütles Saksa kantsler Angela Merkel kõnes täna, Berliini müüri langemise 30. aastapäeval.
Berliini müür tuletab meile meelde, et peame ka ise panustama vabaduse ja demokraatia kaitsesse, lausus Merkel müüri endisel «surmaribal» asuvas Lepituse kirikus.
«Väärtused, millele Euroopa on rajatud..., on kõike muud kui enesestmõistetavad. Ning neid tuleb alati uuesti läbi elada ning kaitsta,» ütles ta üle Euroopa kohale kutsutud külalistele.
/nginx/o/2019/11/09/12726920t1h45a8.jpg)
1989. aasta 9. novembril avasid suure rahvamassiga silmitsi seisnud Ida-Saksa piirivalvurid väravad Lääne-Berliini, lubades inimestel minna sinna piiranguteta esimest korda pärast müüri rajamist.
Avamisele järgnes kogu kommunistliku režiimi lagunemine ning aasta hiljem Saksamaa taasühendamine.
Kuid ajaloolisele sündmusele järgnenud eufooria liberaaldemokraatia pärast on kolm aastakümmet hiljem mõnevõrra hääbunud, sest lääneriikide liit, mis aitas neid saavutusi kinnistada, on nüüd lõhestunud.
Mõrad on muu hulgas ilmnenud Euroopa Liidus, kus endisi idablokiriike nagu Ungarit ja Poolat süüdistatakse õigusriigi põhimõtte lõhkumises.
Saksamaa ise üritab tulla toime riigis pead tõstvate paremäärmuslaste ja -populistidega, kes on suutnud kinnitada kunagi kommunistlikes liiduvabariikides kanda marurahvusliku ja immigratsioonivastase sõnumiga.
Merkeli sõnul tuleb minevikust õppida. Ta tõi välja, et Berliini müüri lagunemine on ajalugu, mis õpetab meile: «Mitte ükski müür, mis jätab inimesed välja ja piirab vabadusi, pole nii kõrge ega lai, et sellest ei saa läbi murda.»
«See kehtib meile kõigile Idas ja Läänes. Meilt on võetud kõik vabandused ning meilt nõutakse oma panuse andmist vabaduse ja demokraatia heaks,» rõhutas kantsler.
«Tulisem heitlus»
Halli taeva all panid president Frank-Walter Steinmeier ning tema ametivennad Poolast, Ungarist, Tšehhist ja Slovakkiast roose Bernaueri teel jätkuvalt seisva müürilõigu vahedesse.
/nginx/o/2019/11/09/12726977t1h1031.jpg)
Steinmeier rõhutas keskeurooplaste rolli rahumeelses revolutsioonis, mis kommunistliku režiimi laiali lõi.
Kuid hiljem toimunud lõunal tõmbas president tähelepanu ka õhustikule, mis on võrreldes viis või kümme aastat tagasi toimunud mälestusüritusega võrreldes süngem.
«Meie siin Saksamaal peame debatte ning ka kakleme varasemast rohkem Saksa taasühendamise ja selle tagajärgede pärast,» lausus Steinmeier oma keskeurooplastest külalistele.
«Euroopas samuti, teie riikides ja ka Euroopa ühiskondade vahel, käib aina ägedam ja tulisem heitlus mitte ainult Euroopa tuleviku, vaid ka mineviku tõlgendamise pärast.»
Ja erimeelsused pole ilmnenud vaid kunagise ida- ja läänebloki riikide vahel.
Kaks päeva enne mälestusüritust tegi Prantsuse president Emmanuel Macron plahvatusliku avalduse, et Atlandi-ülene allianss NATO elab ajusurmas ning Euroopa on kuristiku äärel.
Merkel vastas talle tavatult teravalt: «Ma ei arva, et selliseid lahmivaid seisukohti on vaja.» Macroni avaldusele järgnenud torm NATO-s paljastas ka kasvavad erimeelsused liitlasriikide vahel.
Kasvav autoritaarsus
Halvatujuline eelmäng mälestusüritusele oli teravas vastuolus viie aasta tagusega, mil üritusele tulid teiste seas kohale Nõukogude Liidu kunagine juht Mihhail Gorbatšov ning Poola endine president ja vabadusliikumise ikoon Lech Wałęsa.
Kuid nüüdsele, 30. aastapäeva üritusele kunagise külma sõja võimude liidrid ei tulnud, sest suhteid pingestavad Donald Trumpi Ameerika ennekõike poliitika, heitlused Brexitiga ning Venemaa jõuvõtted rahvusvahelisel areenil.
USA välisminister Mike Pompeo käis Saksamaal visiidil, kuid see lõppes reedel. Macron kavatseb tulla kohale vaid pühapäeval. See tähendas, et aastapäev ise – 9. november – möödub tuntuimate figuurideta.
Pompeol oli aga Saksamaal viibides samuti hoiatus vabaduse kohta: «Samal ajal tähistamisega peame ka tunnistama, et vabadus pole iial tagatud.»
«Täna kasvab autoritaarsus taas,» ütles ta viitega Hiinale ja Venemaale.
/nginx/o/2019/11/09/12726964t1hcf2f.jpg)