Õnnestunud film keskpärasest raamatust

Ralf Sauter
, filmikriitik
Copy
Ewan McGregor filmis «Doktor uni». Dan Torrance peab täiskasvanuks saades silmitsi seisma samade painajatega nagu tema isa.
Ewan McGregor filmis «Doktor uni». Dan Torrance peab täiskasvanuks saades silmitsi seisma samade painajatega nagu tema isa. Foto: Kaader filmist

Legendaarse Stanley Kubricki 1980. aasta meistriteost «Hiilgus», kus alkohoolikust kirjanik Jack Torrance kolib naise ja väikese pojaga talveks elama inimtühja hotelli, peetakse tänini üheks väärtfilmiks õudusžanris. Overlooki hotelli tontlikes koridorides ringi trampiva Jack Nicholsoni hullumeelsed grimassid on paljudele igaveseks templi mällu löönud. Mike Flanagan opereerib legendaarsele filmile viidates niimoodi, et see Kubricki pärandit kuidagi odavamaks ei muuda. 

Tolle õudusfilmi lähtepunktiks olnud samanimelise romaani autorilt Stephen Kingilt hakati sageli küsima, milline tulevik ootas psüühiliste ülivõimetega Dannyt pärast hotellist terve nahaga pääsemist. Olles ka ise poisikluti edasise elusaatuse üle mõtisklenud, otsustas viljakas sulesepp kirjutada mõne aasta eest uue romaani «Doktor Uni», kus täiskasvanud Dan Torrance peab võitlema nii viinakuradi kui ka lapsi mõrvava üleloomuliku kultusega.

«Doktor Une» filmiversioonis Dannyt kehastav Ewan McGregor leiab siit mõjusa draamarolli, sest kuigi «Doktor und» reklaamitakse õudukana, võimaldab film lohutut sissevaadet traumasse ja sõltuvusse. Need probleemid on Dannyt nii võimsalt purenud, et filmi alguses näeme sihitult ekslevat joodikut, kellel pole lähedasi ega kindlat elusihti. Danny leiab elus ootamatult tasakaalu, kui satub juhuslikku väikelinna ning mõistev kohalik Billy (Cliff Curtis) aitab põhjakäinud mehel leida töö- ja elukoha ning võtab ta kaasa Anonüümsete Alkohoolikute koosolekutele, kus Danny saavutab püsiva kainuse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles