Ajal, kui riigi peaprokuröri kohusetäitja on oma jätkamise eesmärgina sõnastanud organisatsiooni töörahu säilitamise, on seda juba mõnda aega üritanud kõigutada mitu valitsuse liiget. Tuleb tänada õnne ja kindlameelsust, sest Eesti Vabariigi õiguskaitseasutused on kasvatanud enesele juba piisavalt paksu naha, et sellistest süüdistustest oma igapäevases tegevuses üle olla. Mõtlema paneb tekkinud olukorras aga asjaolu, et oluline osa kriitilisest meelehärmist kuulub siseministrile ehk ministrile, kelle valitsemisalas on uurimisasutused ja kuritegude kohtueelne uurimine. Heidaks seeläbi sama minister ju endale otsekui ette, et kontroll on kadunud ja tema valitsusalas sünnivad ebaseaduslikud tegevused. Julgemad ei lase sel tühjal sisul end häirida, nõrgemad valivad aga turvalisemate toimimisvõtete kasuks.
/nginx/o/2019/11/12/12735397t1hf15f.jpg)