Ilmajutt: segadused aastaaegadega (2)
14. november 2019, 01:00
Kuigi talv näitas mitmel pool oma nägu, ehmatades nii mõnegi tõsiselt ära, on ilm jälle soe. Ehk pöördus hilissügis nüüd tagasi? Püüan aastaaegade määramist jätkuvalt pisut tutvustada ja avada, eriti arvestades pöörast huvi, mida lugejad on tagasisidena saatnud.
Väga loetud blogis „Ilm ja inimesed” kirjutati nii: „Mitte ei saa üle ega ümber üleminekuaastaaegadest. Ikka ja jälle tekib küsimus, kes küll tuli sellisele miljoniideele. Miks minna rasket teed, kui saab lihtsat?” Seega puudutab mure just üleminekuaastaaegu, näiteks eeltalv. Eestis eristatakse koguni kaheksat klimaatilist aastaaega, mujal riikides üldiselt vähem: kevad, suvi, sügis, talv. Need on ühtlasi astronoomilised aastaajad, mis esinevad väga kindlatel aegadel. Nende vahel on veel palju ebakindlamad klimaatilised (ülemineku)-aastaajad: kevadtalv, varakevad, hilissügis ja eeltalv. Eesti paistab silma just selle maailmarekordiga – kõige rohkem aastaaegu.
Klimaatilised aastaajad võeti Eestis kasutusele 1960. aastate alguses. Klimaatiline aastaaeg pole meteoroloogiline, vaid klimaatiline mõiste ja see võeti kasutusele, et täpsemalt kirjeldada ilmastiku sesoonseid iseärasusi. Asi on selles, et sügise, talve ja kevade vahel on mitmesuguse ilmastikuga perioode, mida võib jagada omaette klimaatilisteks aastaaegadeks. Selline jaotus on täiesti subjektiivne. Seega võib igaüks esitada kindlate kriteeriumide väljapakkumisega alternatiivseid jaotusi, mis sarnaneksid mistahes teadusliku klassifikatsiooniga, võides meeldida või mitte.
Eesti ilmastiku väga suur muutlikkus põhjustab ka klimaatiliste aastaaegade järjestuses segadust, nii ka eeltalves. Abiks on sel juhul kindlad kriteeriumid, mis loodi ilmastiku sesoonsete iseärasuste paremaks kirjeldamiseks. Näiteks on eeltalv ebapüsiva ilmastikuga periood enne talve ehk püsiva lumikattega (või külmapäevade domineerimisega) perioodi algust, samas kevadtalv on lumikatte sulamise periood. Mõnel aastal on neid üleminekuaastaaegu väga raske eristada, sest vahel järgneb sügisesele külmaperioodile pikk sulaperiood, nagu ka nüüd ennustatud, ja tekib küsimus, kas siis algas või on käes uus aastaaeg või mitte – alternatiiviks oleks kõik need kolm aastaaega defineerida kui talve. Sel juhul poleks segadust ega küsimust selles osas, kas talv algas või mitte.
Eks Eestis kipuvadki olema aastaajad raskesti määratavad ja mitte kõige selgemalt välja kujunenud, sest kliima pole päris kontinentaalne. Lõppude lõpuks on (ülemineku)aastaajad lihtsalt kokkuleppelised ja mõnes riigis ei pöörata nende eraldamisele suurt tähelepanu, seega eristatakse aastaaegu vähem, kuid Eestis on nõustutud nende kaheksa klimaatilise aastaajaga juba enam kui pool sajandit. Leidub neidki, kes kasutaks vaid kaht aastaaega – sooja ja külma.
Ilm on soe ja lume asemel sajab vihma. Suur soe jääb umbes 20. novembrini, siis jaheneb. See läheb hästi kokku vanarahva kelmika kõnekäänuga: „Kui Mart pissib, siis Kadri kakab ja vastupidi” ehk et mardipäeva külm tähendab kadripäeva sooja ja vastupidi.