Allar Jõks: riik pühib käed puhtaks

Allar Jõks. Foto: Eero Vabamägi

Selgitamaks, kas pensionireform võib olla vastuolus põhiseadusega, tuleb kaalule panna ühelt poolt isikute vabadusõigus ja teisalt riigi kohustus tagada inimesele abi vanas eas, kirjutab endine õiguskantsler ja vandeadvokaat Allar Jõks.

Suvest saati ei ole kogumispensioni reformi pooldajate ja kriitikute aruteludes ühist arusaama leitud. Kas riikliku sunnita inimesed säästaksid vanuripäevadeks või kulutataks kogutu hetkega?

Rahandusministeerium on avalikustanud eelnõu kogumispensioni seaduse muutmiseks, mistõttu ei ole küsimus igaühe vabaduse ja riigi kohustuse tasakaalust enam teoreetiline. Eelnõu üks eesmärk, muuta pensionieas kogutu kasutamine paindlikumaks, on samm õiges suunas. Siiski on selles ka mõned karid.

Põhiküsimus on, kas põhiseadus ülistab vabadust ning lubab kogumispensioni muuta vabatahtlikuks ega kohusta riiki suunama igaüht seaduse jõuga säästmisele. Eitava vastuse korral võib riigipea jätta seaduse välja kuulutamata, sest see on vastuolus põhiseadusega.

Kuna põhiseadus ei ole retseptiraamat, mis annaks alati kõigele lihtsaid vastuseid, tuleb kaalule panna ühelt poolt isikute vabadusõigus ning teisalt riigi kohustus tagada igaühele abi vanas eas. Eelnõu seletuskirja 104 lehel ei ole sellist kaalumist toimunud ning sõna «põhiseadus» ei mainita.

Reformi eestkõnelejate tuumväite kohaselt on eestimaalaste rahandusalased teadmised nii head, et nad suudavad oma raha paigutada paremini kui fondid. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, millel selline optimism seisab. Eesti Panga analüüsist selgus, et üle kahe kolmandiku kogumispensioniga liitunutest ei ole iseseisvalt säästmise ja investeerimisega tegelenud. Teisisõnu elavad nad peost suhu.

Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et kui teisest sambast lahkuja saab riigi poolt tehtud neljaprotsendilise sissemakse välja võtta, siis peab sama õigus olema ka kogumispensioniga mitteliitunul.

Taasiseseisvumisest alates on inimeste vabadust rahaasjades nende endi finantsturvalisuse huvides järjekindlalt piiratud. Arvestades valijate hulka, kes ei suuda või ei soovi leida seost põhjuse ja tagajärje vahel, on see olnud ainuvõimalik. Kui vabadus teeks ainult rikkaks, siis ei oleks olnud vaja aastaid tagasi jõuliselt ohjeldada kiirlaenuturgu ja piirata tarbijate vabadust laenu võtta. Kui vabadus teeks ainult rikkaks, siis ei oleks finantsteenuse reklaami piirangute loetelu reklaamiseaduses oluliselt pikem kui narkootilise aine, relvade ja hasartmängu reklaami keeld kokku.

Aga oletagem, et seoses uue koalitsiooni võimuletulekuga on toimunud elanike finantsteadlikkuses niivõrd järsk hüpe, et see võimaldab igaühel pidada ennast majandusanalüütik Peeter Koppeliks.

Kas see õigustaks kogumispensioni vabatahtlikuks muutmist?

Eesti riigil on põhiseaduslik kohustus luua pensionisüsteem, mis võimaldab väärikalt vananeda. Riigikogu võib valida, kas ehitada pensionkorraldus üles ühe- või kolmesambalisena. Seaduselooja otsusevabadus on aga piiratud riigi enda vahenditega ja sotsiaalsete põhiõiguste tuumaga, mille kohaselt peab abi olema küllaldane. Teise samba loomisest alates on valitsenud arusaam, et riiklik pensionikindlustus ja kohustuslik kogumispension koos tagavad vanaduseks piisava toe. Seetõttu on priitahtlik kogumispension lubatav vaid juhul, kui seetõttu pension ei lange. Eelnõu seletuskirjast selgub aga, et raha väljavõtmine võrdub automaatselt pensioni langusega. Eesti Panga hinnangul kaasneb maksete vähenemisega teise pensionisambasse tulevikus rohkem survet suurendada esimesest sambast makstavat pensioni ja tõsta makse.

Vanaduspõlves inimlikku äraelamist võimaldava pensionisüsteemi lõhkumiseks tuleb muuta põhiseadust. Seda põhjusel, et riik peab tagama pensioni, mille asendusmäär on vähemalt 40 protsenti eelnevast sissetulekust. Nii jahutas õiguskantsler Ülle Madise septembrikuises ülevaates riigikogule pensionireformijate indu. Seega kehtiv põhiseadus selliselt kogumispensioni seadust muuta ei luba.

Nädalavahetusel toimunud Isamaa volikogul kõlas üleskutse anda inimestele vabadus ja kohustus kindlustada oma vanaduspõlve. Teisisõnu möönab erakond, et vabaduse andmisega langeb igaühele kohustus oma vanaduspõlve kindlustada. Põhiseadus sellist lähenemist ei toeta, sest abi vanaduses saab igaüks nõuda Eesti Vabariigilt, mitte kelleltki teiselt. Seda ka juhul, kui keegi on oma vabadust kasutanud vastutustundetult raha sirgeks lüües.

Eelnevaga eelnõu õiguslikud puuded aga ei piirdu.

Kui seaduse jõustumisel algab n-ö pangajooks ning lühikese aja jooksul võetakse pensionifondidest raha välja, siis võivad viimastele jääda tühjad pihud.

Sõltuvalt teisest sambast lahkujate osakaalust võib pensionifondide tootlikkus väheneda kriitilise piirini, mille tagajärjel ei suuda kohustuslik kogumispension tagada teise sambasse jääjatele koos riikliku pensionikindlustusega põhiseaduses ettenähtud õigusi. Selliselt jäetakse teisest sambast lahkujatega kaasnevad kahjud sambasse jääjatele, ilma seda hüvitamata.

Samuti võib eelnõu seaduseks saamine kahjustada neid, kes ei soovi sissemakstud raha välja võtta või väljavõtmisega kiirustada. Kui seaduse jõustumisel algab n-ö pangajooks ning lühikese aja jooksul võetakse pensionifondidest raha välja, siis võivad viimastele jääda tühjad pihud.

Ettenähtud võimalus võtta lisaks enda kogutud kahele protsendile välja ka riikliku pensioni arvelt tasutava sotsiaalmaksu osa neli protsenti, kohtleb ebavõrdselt kogumispensioniga mitteliitunuid. On usutav, et paljud oleksid kogumispensioniga liitunud, kui oleks olnud teada, et valik pole eluaegne ning raha on koos riigipoolse panusega võimalik mõne aja pärast välja võtta. Teisisõnu kavandab seadusandja ühele grupile riigi poolt kingitust, millest teised ilma jääksid. Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et kui teisest sambast lahkuja saab riigi poolt tehtud neljaprotsendilise sissemakse välja võtta, siis peab sama õigus olema ka kogumispensioniga mitteliitunul. Seda on mõistnud ka sotsiaalminister Tanel Kiik, kelle arvates võiks teisest sambast välja võtta kuni kolmandiku kogutust ehk igaühe enda tehtud maksetele vastava osa.

Lisakingituse saavad eelnõuga need, kes on kogunud vähem kui 10 000 eurot ja võivad kõik korraga välja võtta. Rohkem kogunud inimesed oma raha korraga välja võtta ei saa ja peavad kandma lahkujatest tingitud kahjud.

Mida ette võtta? Õigusriigis tuleks eelnõu parandada. Rahandusministri sõnul on valitsusel aga reformi elluviimiseks valimistel saadud mandaat, mistõttu eelnõu ei muudeta ning eksperte ei kuulata.

Kui see on nii, siis tuleks valijatelt küsida mandaati selleks, et nende pensionid tulevikus vähenevad ja maksud suurenevad, ehk kas nad on valmis vabana vananedes vaesuma. Paraku saame seda teada alles riigikogu valimistel.

Allar Jõks on FinanceEstonia OÜ palvel analüüsinud kogumispensioni muutmise seaduseelnõu põhiseaduspärasust.