Puust ja punaseks: kuidas igaüks kliimamuutustele vastu astuda saab

Helsingi linnaametnike rattaekskursioon Tallinna jalgrattateedel. Helsingi arvutuste järgi iga kergliiklusteedesse investeeritud euro toob tagasi lausa kaheksa eurot. Foto: Mihkel Maripuu

Kuigi kliimamuutuste ohjeldamises langeb suurem roll valitsuste kanda, saab igaüks väikeste tegudega maailma päästmisele kaasa aidata.

Vältimaks kliimamuutuste katastroofilisi tagajärgi, peab kogu ühiskond muutuma. Kui me midagi kohe ette ei võta, siis võime kindlad olla, et aastaks 2030 on elu planeet Maal tundmatuseni muutunud, hoiatab valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) aruanne. Paljudele on see kõik kulunud jutt. Kuid mida saab ikkagi teha tavainimene, et anda oma panus ühe nüüdisaja suurema keskkonnaprobleemi ohjes hoidmiseks?

On selge, et lihtsalt lambipirni vahetamisest või prügi sorteerimisest ei piisa. Selleks et saavutada tõelisi muutusi, peavad pingutama nii lihtsad kodanikud, poliitikud kui ka tootjad ja kaupmehed. Ka Eesti ühiskonnas vaidleme, kuhu suunata ressursid ning mis oleksid kõige mõjuvamad lahendused. Analüüsides erinevaid uuringuid, mida on kogunud rahvusvaheline uurimisorganisatsioon Project Drawdown, joonistuvad välja mõneti juba teada lahendused, aga ka üllatuslikud meetmed kliimasoojenemise pidurdamiseks. Tuli välja, et seadusloome ning investeeringute suunamisega peavad kõige olulisemad sammud tegema siiski just poliitikud ja ettevõtjad. Siiski, lisaks prügi sorteerimisele on väga palju sellist, mis sõltub üksikisikust – asju, mida igaüks ise teha saab. Reastame neist olulisemad.