Jelena Skulskaja: tuhkatriinud ja kudujad

Jelena Skulskaja. Foto: Liis Treimann

Kokkusaamistest ja muljetest maaraamatukogudes ning oma murest väikeste kohtade toimetuleku pärast kirjutab kirjanik Jelena Skulskaja.

Eesti Kirjanike Liit saadab igal aastal kirjamehi ja -naisi loomereisile väikestesse, pealinnast kaugele jäävatesse linnakestesse ja küladesse, nende raamatukogudesse (mis, muide, on alati olnud väga heas korras ja hoolitsetud), kus tingimata ootab ees aktivistide klubi, fanaatikud – on ju lugemine paljudes kohtades jäänud vaat et ainsamaks kättesaadavaks puhkuse ja meelelahutuse võimaluseks.

Mulle need sõidud väga meeldivad kõigi oma ööbimistega pisikestes turismimajakestes keset tihedat, novembris juba pimedat metsa, kus pingid on kaetud metsseanahaga, kus aeg aeglustab õhtul käiku ja vestlused kolleegidega omandavad niisuguse hingestatuse, niisuguse avameelsuse, mis alati kiirustavas Tallinnas on peaaegu välistatud.