Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/11/19/12751378t1h4cc2.jpg)
Vahepeal tülli läinud tööandjad ja ametiühingud jõudsid riikliku lepitaja toel üksmeelele ning kehtestasid järgmise aasta alampalgaks 584 eurot. Alampalk pole varem aastases võrdluses nii kiiresti tõusnud.
Saavutatud kokkuleppe järgi on üleriigiline alampalk järgmisel aastal 584 eurot kuus ning 3,48 eurot tunnis. Võrdluseks, sel aastal on alampalk 540 eurot, mullu oli see 500 eurot.
Ka aastad enne seda on alampalk kasvanud 35–40-eurose sammuga. Seetõttu on järgmisel aastal jõustuv 44-eurone tõus üks suuremaid. Tööandjad ja ametiühingud jõudsid üksmeelele ka selles, et ülejärgmisel ehk 2021. aastal tõuseb üleriigiline alampalk 40 protsendini keskmisest palgast. See fikseeritakse suvel, võttes aluseks Eesti Panga suvise majandusprognoosi, mis avaldatakse 2020. aasta juunis. Näiteks tänavu moodustab 540-eurone alampalk keskmisest palgast 38 protsenti.
Lisaks leppisid tööturu pooled kokku algatada ühine uuring üleriigilise alampalga mõjust Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule. Üleriigilise alampalga kokkulepe 2020.–2021. aastaks allkirjastatakse esmaspäeval, 25. novembril kell 12 Eesti Ametiühingute Keskliidus.