PÖFF: Ajupestud inimesed, segased noored ja hinge kriipivad loomad
/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
23. november 2019, 10:28
PÖFF toob koju kätte kinokunsti pärleid üle maailma, kuid võtab luubi alla ka lähikonna parimad filmid. 15 filmi hakkavad Pimedate Ööde filmifestivalil võistlema Baltikumi parima filmi tiitlile. Ja uskuge, kõik need on pääsenud läbi tiheda sõela, seega vaatamist väärt! Allpool ka mõned soovitused.
Häiriv hüpnotiseerija
Väga eriline ja häiriv vaatamine on kahtlemata Ksenija Ohhapkina dokumentaalfilm «Surematu». Lugu näitab, kuidas tänapäeva Venemaal, kunagiste Gulagi vangilaagrite territooriumeil kasvatatakse massiinimesi, kelle peamine eesmärk on sündida, töötada ja surra riigi hüvanguks. Õõvastav lugu lingib Orwelli kultusromaanidega, veelgi enam kõhedust lisab fakt, et selle hüpnootilise kummitusfilmi puhul on tegemist dokumentaaliga. Jäigad reeglid, survestavad soorollid, ei grammigi reaalset vabadust – kriipiv-kohustuslik vaatamine kõigile, kelle hingeteemadeks vabadus ja võrdõiguslikkus.
Loodussõbra hingepuudutaja
Rahvusvaheliselt tuntuim Leedu film on Aistė Žegulytė dokumentaalfilm «Animus Animalis ehk lugu inimestest, loomadest ja asjadest», mis on linastunud mitmel nimekal festivalil ja võitnud ühe Brüsseli festivali peaauhindadest. Tegemist on ainulaadse loodusfilmiga, mida tehti tervelt kuus aastat. Võimas, suurejooneline pildikeel äratab austust loomade ning imetlust filmitegijate vastu – milline ebamaine kannatlikkus ja põhjalikkus. Loodussõbrad saavad hingepõhjani liigutava elamuse, kes aga end looduse suhtes ükskõikseks peavad, muudavad tõenäoliselt meelt.
Start-up-reaalsus koos stand-up’iga
Rain Rannu start-up’ide komöödiat «Ükssarvik» on väga keeruline ühegi täpse žanri alla paigutada, kuid vaieldamatult on tegu ulja ja isikupärase filmiga. «Ükssarvik» kergitab katet iduettevõtete pööraselt maailmalt, mille kohta käivaid edulugusid on kõik kuulnud, kuid saavutuste hinda teavad vähesed. Liisa Pulk tõmbab vaataja koos naha ja karvadega sündmuste keerisesse. Henrik Kalmet lisab tempokale seikluste jadale paraja annuse absurdihuumorit. Saad naerda, kurvastada, ehmuda ja palju uut teada. Hämmastavalt suur osa sellest põrkavast linaloost põhineb uskumatutel, kuid tõsielust kogutud detailidel.
Loovjoodiku tembud
Karlovy Vary festivalil parimaks (lavastatud) dokumentaalfilmiks pärjatud «Kirjanikuga voodis» kutsub osa saama Peeter Sauteri elust. Loominguline veidrik ja originaalne provokaator, joodik, nudist ja geniaalne kohmetuse tekitaja. Ka vaatajad kinoekraani ees ei pääse piinlikkusest, kuid seegi on eriline ja kogemist väärt tunne.
Kalevipoegade kannatused
Lätit esindava Juris Kursietise mängufilm «Oleg» tõmbab paralleeli meilegi hästi tuntud ja moel või teisel traagiliste Kalevipoegade lugudega. Vaene romantik jätab oma pere, et sõita Belgiasse tulusamat tööd otsima. Unistused on suured, kuid ees ei oota mingit helget tulevikku ega väljapääsu. Hoopis reetmiste, pettumuste ja ebaausate inimeste jada. Elulähedane sotsiaalne draama, mida on lihtne hinge võtta. Film esilinastus Cannes’i filmifestivalil.
Pööraste noorte möll
Keda köidavad tempokad filmid noortest inimestest ja mässavatest hormoonidest, peaks ära vaatama Jānis Ābele mängufilmi «Jelgava 94». Näha saab Läti teismeliste tormilist elu 1990ndate keskel, kui kõigi meeli vallutab heavy metal. Põhineb Jānis Joņevsi samanimelisel populaarsel raamatul, mis on tõlgitud ka eesti keelde. Filmi tugevust kinnitab tõsiasi, et see kandideerib koguni üheksas kategoorias Läti mainekaimale filmiauhinnale Lielais Kristaps.