Kliimaneutraalsuse saavutamine Eestis on reaalne

Kliimaneutraalsuse saavutamise stsenaariumi kohaselt võiks Eesti meretuuleparkide võimsus olla 1300 MW.

FOTO: MICHAEL KOOREN/REUTERS

Kliimaneutraalsuse saavutamine Eestis on täiesti reaalne ning selleks pole vaja teha midagi väga kaelamurdvat, selgus SEI Tallinn juhataja Lauri Tammiste ettekandest Tallinna visioonikonverentsil.

Kliimaneutraalsus on olukord, kus õhku ei paisata rohkem kasvuhoonegaase kui ökosüsteem parasjagu siduda jõuab. SEI Tallinn (Stockholm Environment Institute) koostas riigikantselei tellimusel analüüsi, milles otsiti vastust vaid ühele küsimusele: kas Eesti on võimeline liikuma kliimaneutraalsuse suunas aastaks 2050.

Tammiste sõnul avaldas Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) hiljuti oma suure aastaülevaate, millest selgus, et maailm ei liigu praegu õigel kursil. Nimelt tuleks suuremate negatiivseid mõjude vältimiseks hoida temperatuuri tõus 1,5 kraadi piires, aga inimkond on selgelt teel palju suuremate muutuste suunas.

«Samas, IEA toob oma samuti mõni nädal tagasi avaldatud taastuvenergia ülevaates välja, et taastuvenergia võimsused ja investeeringud kasvavad kõige kiiremini. Aga see on siiski väike lohutus. Loeb ikkagi see, et kui energiatarbimine maailmas globaalselt kasvab, ja taastuvenergia lihtsalt kasvab kiiremini, siis ikkagi need reaalsed CO2 emissioonid ja fossiilkütuste kasutamine siiski kasvavad ka. Tegelikult on kliima seisukohalt olulised just need emissioonid. See tähendab, et tuleb fossiilenergia kasutamist vähendada, et ainult taastuvenergia kiirest kasvust ei piisa,» selgitas Tammiste.

Eesti kohta koostatud analüüs andis tema sõnul lihtsa vastuse: kliimaneutraalsus aastaks 2050 on Eestis täiesti saavutatav. «Tuleb keskenduda kolmele asjale: esiteks energiatõhusus kõikides sektorites - hoonetes, transpordis, tööstuses, põllumajanduses. Kõikides sektorites on vaja oluliselt ressursiefektiivsemalt ja mõistlikumalt toimetada. See hakkab tulevikus andma majanduslikku säästu ja siis on vaja vähem investeerida uute puhtasse energiatootmisse. See tuleb mitmes mõttes majanduslikult mõistlikum. Teiseks tuleb energiakandjad ja -tootmine muuta kliimaneutraalseks ning kolmandaks tuleb tegeleda metsanduse ja maakasutuse ehk süsiniku sidumise poolega,» rääkis Tammiste.

Suuremaid investeeringuid tuleks teha esimesel kümnendil, ehk aastatel  2021-2030, järgmistel kümnenditel hakkaksid need ennast juba tagasi tootma. «Kui küsida, kas see kõik on täiendav kulu ühiskonnale. Et täna null, homme 17,3 miljardit, vastus on ei. Me investeerime nagunii nendesse valdkondadesse, vaja on lihtsalt rohkem ja rohelisemalt. Ja kui kõik need sammud ära teha, siis kokku tähendaks see majanduslikku säästu,» ütles Tammiste.

Ta lisas, et 76 protsenti investeeringutest teeks erasektor, nii ettevõtted kui eraisikud. Oluline on ka see, et need investeeringud ei tule iseenesest, vaid need peavad olema ettevõtja jaoks mõistlikud. See tähendab, et tuleb kõrvaldada regulatiivsed piirangud ja luua soodne investeerimiskeskkond. Tingimata pole vaja ka täiesti uusi tehnoloogiaid, suure osa teest saab ära käia juba teadaolevate tehnoloogiatega. «Energeetikas näiteks tuul ja päike. On teada, mis need maksavad, meil on nendega kogemus olemas. Neid tuleb kasutada suuremas mahus,» selgitas Tammiste.

SEI koostatud stsenaariumis on kirjas ka 600 mW tuumajaamad, kuid tuumatehnoloogia polevat kliimaneutraalsuse saavutamiseks hädavajalik. «See on vaid üks valikuvõimalus. Selle, millised tehnoloogiad võetakse kasutusele, määravad ära regionaalne turg, tehnoloogiate areng ja ühiskondlikud hoiakud,» kinnitas Tammiste.

Tagasi üles