Päevatoimetaja:
Margus Martin

Erkki Koort: pildid, mis seadustavad okupatsiooni (36)

Copy
Erkki Koort
Erkki Koort Foto: Konstantin Sednev

Maaeluminister Mart Järvik on hetkel meedias enim mainitud persoon. Mainime siis korra veel: Mart Järvik.

Sellega ma piirdun, kuid mitte tegevusega. On üks asi, millest ühiskond on liiga kergelt üle libisenud, kuid mis muudab meid märkamatult.

Teemaks ei ole listeeriaskandaali asjaolud, mis on olulised. Teemaks ei ole PRIA kohtuasi, mis peab saama lahenduse, kuid on detail. Teemaks ei ole veel väga paljud asjad, mis on kahtlemata tähtsad, kuid ikkagi detailid järgnevat arvesse võttes.

Ei, teemaks ei ole ka plaan B ja NATO, vaid hoopis see, et me ei paista olevat enam sama riik, mis NATOsse püüdles.

Probleem ei ole piltides. Probleem on seal kujutatud isikutes. Nendes piltides, millega seatakse kahtluse alla Eesti Vabariigi järjepidevus. Iroonilisel kombel toimub see majas, mis on enne teist maailmasõda just ministeeriumiks rajatud ja mis võiks seetõttu olla just riigi järjepidevuse majakas.

Praegune minister esitleb oma CVs (ilmselt põhjendatud uhkusega), et on 1991. aastast alates Rassi talu peremees. Kulla peremees, 1940–1941 ja 1944–1991 ministeeriumis heljunud võimu jätkudes ei oleks mingit talu olnudki. Olete sellele mõelnud?

Ehk aitab Eestimaa Töörahva Kommuuni ajaloost rääkiv katke: «Ka nüüd olid eesti kommunistid seisukohal, et mõisaid ei tükeldata, vaid seal luuakse ühismajapidamised – kommuunid. Kuid tol ajal oli palju maatamehi ja kehvtalupoegi, kes soovisid «oma» maad.»

Teatud ametikohtadel oli okupatsiooni funktsionäärina võimatu repressioonides mitteosalemine.

Ahjaa, Eestimaa Töörahva Kommuun. Loodetavasti on rahvamajanduse komissari Hans Pöögelmanni (või põllumajanduse osakonnajuhataja Gustav Kipperi) pilt ikka kah maaeluministeeriumi seinal, sest nemadki on «osa põllumajanduse järjepidevusest» ning «seinapinda oli» ja «pealegi on põllumajandus sügavalt ebapoliitiline eluala».

Nalja teete? Kui nii, siis väga halb nali.

Teatud ametikohtadel oli okupatsiooni funktsionäärina võimatu repressioonides mitteosalemine. Seega mõjub kummalisena M.J. (et mitte taas nime mainida) riigikogus öeldu «me ei saa eitada nõukogude aega». Saame küll. Seda aega pole kunagi olnud. Oli Nõukogude Liidu okupatsioon (loomulikult oli ka Natsi-Saksamaa okupatsioon) ning põllumajanduse struktuuri muutmisel oli selle režiimi püsimisel ülioluline roll.

Kui 1920ndatel oleks riputatud ministeeriumi seinale Hans Pöögelmanni pilt, oleks nähtavasti poliitiline politsei juba külas käinud. Me ei ela 1920ndates ja süvariik on hoopis teise sügavusega, kuid sidet reaalsusega ka ei maksaks kaotada.

Tagasi üles