Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/03/20/6474963t1hfa07.jpg)
/nginx/o/2018/11/09/11562216t1he5d5.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/11/25/12765494t1haeb9.jpg)
Soome lihatööstus HKScan sõlmis eelmisel nädalal lepingu Hesburgeriga samasse gruppi kuuluva Hes-Pro Oy-ga liha asendava taimevalgutoidu tootmiseks. Esimesed tooted peaksid Soomes müügile tulema tuleval aastal, kuid Eestisse ei pruugi need jõuda.
HKScan Estonia juhatuse esimehe Anne Mere (pildil) sõnul ei tea nad veel, milliste toodetega on tegu. «Hes-Pro on nende toodete arendusega juba pikemat aega tegelenud. Praegu ootame ära, millised need tooted välja näevad, milline on hind ja pakend,» rääkis Mere.
«Niipea kui nad on valmis, hindame turupotentsiaali nii Eestis kui ka mujal Baltimaades. Praegune plaan on, et esimesena hakatakse müüma Soomes, ülejäänut vaatame jooksvalt,» lisas Mere. «Liha ja lihatooted on ikkagi meie põhifookus. Eks me jälgime turutrendi ja vaatame, mida tarbijad tahavad. Kui näeme, et need tooted võiks siin sobida, siis kaalume nende turule toomist.»
HKScani konkurendid juba toodavad tehisliha, kuid on skeptilised Eesti turu suhtes. Nii pakub lihatootja Atria Eesti tegevdirektori Olle Hormi sõnul lihale alternatiivi väljaspool Eestit, kuid siin liha tarbimine aina kasvab.
Ostuharjumused muutuvad
HKScan selgitas börsiteates, et tarbijate ostuharjumuste muutus on toonud kaasa suurema nõudluse taimsete toodete järele ning et nii lihatööstus kui ka Hes-Pro soovivad selles kasvus osaleda.
«Koostöö Hesburgeri gruppi kuuluva Hes-Proga on HKScani jaoks loomulik samm osana grupi uuest strateegiast ning toetab ettevõtte eesmärki saada mitmekülgsemaks toidutootjaks ning laieneda uutesse tootekategooriatesse,» ütles HKScani tegevjuht Tero Hemmilä.
Uued taimevalgutooted tuuakse esimesena müügile Soomes, kuid HKScan plaanib hakata müüma ka oma teistel turgudel Läänemere ääres. Ettevõte toob uued tooted turule oma kaubamärgi all.
«Märkasime suurenevat nõudlust taimsete toodete järele mitu aastat tagasi ning hakkasime arendama omaenda taimsel valgul põhinevaid tooteid,» ütles Hes-Pro juhatuse esimees Heikki Salmela.
Kui Skandinaavias liha tarbimine väheneb, siis Eestis hoopis suureneb: statistikaameti andmetel mullu 87 kilogrammini inimese kohta aastas.
«Arvestades, et pärast sigade Aafrika katku puhangut kolm aastat tagasi on sigade arvukus Eestis järsult langenud ja Eesti isevarustatuse tase sealihas on langenud 70 protsendi kanti, on Eesti rahva lihaisu rahuldamine päris keeruline,» märkis Atria Eesti tegevdirektor Olle Horm.
Kuigi liha tarbimine kasvab HKScan Estonia juhatuse esimehe Anne Mere hinnangul Eestis jõudsalt ja sellega koos ka müügitulu, kasvavad niisamuti kulud, mistõttu on kogukasum tublisti vähenenud.
Hiinas on seakatku tõttu suur osa sigu tapetud, samas on tegu maailma suurima sealiha tootja ja tarbijaga. Sealiha on aga Eestis kõige tarbitum liha.
«Hiina ostab praegu kokku nii sealiha kui ka muid lihaliike ja on ühtlasi maailma suurim sealiha tarbija. Nüüd on vaja varem Hiinas toodetud kogus mujalt kätte saada. See on kaasa toonud selle, et sealiha kokkuostuhind on hakanud sellel aastal kiiresti tõusma,» ütles Mere.
«Praegu on Euroopa kokkuostuhind umbes 35 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal. See on hea uudis seakasvatajatele, sest sealiha hind olid kuni selle aasta alguseni väga madal. Samal ajal oli söödateravilja hind kõrge ja iga toodetud lihakilo tõi kokkuvõttes miinust. Praegu on võimalik seakasvatuses kasumit teenida,» lisas ta.
Sealihaturgu dikteerib Hiina
Kõrgem kokkuostuhind tähendab kallimat toorainet. Näiteks sealihavorsti tooraine oli Mere andmetel septembris-oktoobris 50 protsenti kallim kui jaanuaris ning muist sortimenti on muutunud lausa defitsiidiks. Mere hinnangul olukord maailmaturul lähiajal ei muutu ja keegi ei tea, kui kiiresti Hiina seakasvatus taastub. «Pigem on oodata hinna kasvu,» ennustas ta.
Teine suurem mure lihatööstuses on Mere sõnul tööjõupõud ja palgasurve. «See on probleem, millega tegeleda. Selleks et neutraliseerida tooraine- ja tööjõukulu, on vaja mahtu suurendada ja vaadata eelkõige ekspordi suunas.»