Ajakirjanike Liit: korruptsioonist teatajate karistamine tekitab muret

Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti.

FOTO: Meelis Meilbaum

Eesti Ajakirjanike Liidu (EAL) juhatuse liikmed peavad tõsiselt ähvardavaks ohuks olukorda, kus avalikkusele korruptsioonikahtlustest informatsiooni jagamine lõppeb töökoha kaotamisega.

EAL leiab, et kui ametnikel ei ole ohutu väärkäitumisest teatada ning seda vajadusel ka meedia kaudu, siis Eesti on liikumas suletud ühiskonna poole. «Kus riigipoolset infot jagab kõrgelt tasustatud, kuid ebatõhus pressiesindajate armee. Teisisõnu tähendab see info varjamist ja lõpptulemusena valetamist,» edastas EAL.  

Liidu juhatuse liikmed tunnevad kõhedust selle ees, kui kaugele võib minna ausa ja vaba mõtte hääbumine 21. sajandil. Samuti jälgivad juhatuse liikmed murelikult poliitväljal arenevat püüdu tasalülitada vaba ajakirjandust ja ajakirjanikke, kus siis ühelt poolt avaldub surve ajakirjanike vastastes verbaalsetes rünnakutes, ähvardustes sulgeda Eesti  Rahvusringhääling ja keeldumises teravaid küsimusi esitavate ajakirjanikega suhtlemisest. Teisalt aga valitsuse otsus vallandada ministeeriumi kantsler, kes avalikustas ministri küsitava tegutsemise ning nüüd on sõnum, et kui väärkäitumisest teatatakse, siis sellele järgnevad repressioonid. 

Postimees avaldab täismahus EALi pöördumise:

Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse avaldus ohust häireandjatele

Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse liikmed peavad kvaliteetajakirjandust tõsiselt ähvardavaks ohuks olukorda, mil avalikkusele korruptsioonikahtlustest teabe jagamine päädib töökoha kaotamisega.

Kui ametnikel ei ole ohutu väärkäitumisest teatamine ja seda vajadusel ka meedia kaudu, on Eesti liikumas suletud ühiskonna poole, kus riigipoolset infot jagab kõrgelt tasustatud, kuid ebatõhus pressiesindajate armee. Teisisõnu tähendab see info varjamist ja lõpptulemusena valetamist.

EALi juhatuse liikmed tunnevad kõhedust selle ees, kui kaugele võib minna ausa ja vaba mõtte hääbumine 21. sajandil, Eesti Vabariigi teise aastasaja künnisel. Samuti jälgivad juhatuse liikmed  murelikult poliitväljal arenevat püüdu tasalülitada vaba ajakirjandust ja ajakirjanikke. Ühelt poolt avaldub surve ajakirjanike vastastes verbaalsetes rünnakutes, ähvardustes sulgeda Eesti Rahvusringhääling ja keeldumises teravaid küsimusi esitavate ajakirjanikega suhtlemisest. Teisalt saadab valitsuse äsjane otsus vallandada Maaeluministeeriumi kantsler, kes avalikustas ministri küsitava tegutsemise, võimalikele häireandjaile sõnumi, et väärkäitumisest teatamisele järgnevad repressioonid.

Oktoobris kiideti Euroopa Liidus heaks häireandjate (whistleblowers) direktiiv, mille kohaselt peavad õigusrikkumisest teatanud inimesed olema kaitstud tööandja kättemaksu ja töö kaotuse eest.  Riigiametniku vallandamine aususe eest meenutab üht teist riiki, mis asub meie kõrval, kuid kus enamik meist elada ei taha. Ajakirjanike esindusorganisatsioonina tunneme kurbust selle pärast, et riigimeheliku käitumise pärast võib tabada kättemaks. Sõnade tähendus hakkab muutuma. George Orwelli «1984» on anti-utoopia, mitte tegutsemisjuhend.

Eesti Ajakirjanike Liidu juhatus

Tagasi üles