Soomlaste suhtumisest streiki ning päevatoimetuste planeerimisest võib järeldada, et streikide toimumine pole nende jaoks midagi uut. Inimesed, keda Soome meediaväljaanded küsitlesid, leidsid, et igapäevaelu võis olla pisut häiritud, kuid nad olid streikijatega solidaarsed. Kui keegi oli milleski süüdi, siis olid nendeks riik ja postifirma.
Inimesed on postitöötajate streikimisse suhtunud positiivselt. Seda nähakse õige otsusena riikliku postifirma ebaõiglase soovi vastu alandada 700 pakisorteerija palka nende üleviimisega teise kollektiivlepingu raamidesse.
Eri väljaannetes on lugusid inimestest, keda on postitöötajate streik mõjutanud. Ühel jäi peaaegu minemata USAsse lapsehoidjaks, kuna ta pass ja viisa ei olnud streigi tõttu kohale jõudnud. Lõpuks sai ta passi kätte postkontorist. Teine aga oleks peaaegu kodutuks jäänud, kuna panga saadetud maksekinnitus jäi tulemata.
Kõigist neist lugudest kumab sellegipoolest läbi solidaarsus postitöötajate suhtes. Olgugi et pakid ja post ei liigu, ei lase inimesed end sellest häirida ning leiavad alternatiivseid lahendusi.
Samas on postitöötajate streik ja omakorda nende toetuseks tehtud streigid kahe teraga mõõk. Meremeeste ametiühingu toetusstreigi tõttu arutab laevafirma Viking Line, kas viia uus Helsingi-Stockholmi liinil sõitev laev hoopis Rootsi lipu alla. Teised eraettevõtted mõtlevad kasutada teisi postiteenuseid, kuna neil on ka vaja äri ajada.
See streik on miski, millest oleks meil soomlastelt õppida. Kui juba streikida, siis korralikult ja võimsalt, et kogu riik seda tunnetaks.