Patrik Hytönen: kuidas soomlased streigivad
27. november 2019, 00:00
Soomes esmaspäeval toimunud toetusstreikide puhul kartsid soomlased liikluskaost Helsingis ja probleeme Vantaa lennuväljal. Kaost aga ei tulnud ning päev möödus nagu iga teine esmaspäev. Suuremad ummikud olid hommikul ja õhtul, kuid neid on ka tavalistel tööpäevadel.
Soomlaste suhtumisest streiki ning päevatoimetuste planeerimisest võib järeldada, et streikide toimumine pole nende jaoks midagi uut. Inimesed, keda Soome meediaväljaanded küsitlesid, leidsid, et igapäevaelu võis olla pisut häiritud, kuid nad olid streikijatega solidaarsed. Kui keegi oli milleski süüdi, siis olid nendeks riik ja postifirma.
Inimesed on postitöötajate streikimisse suhtunud positiivselt. Seda nähakse õige otsusena riikliku postifirma ebaõiglase soovi vastu alandada 700 pakisorteerija palka nende üleviimisega teise kollektiivlepingu raamidesse.
Eri väljaannetes on lugusid inimestest, keda on postitöötajate streik mõjutanud. Ühel jäi peaaegu minemata USAsse lapsehoidjaks, kuna ta pass ja viisa ei olnud streigi tõttu kohale jõudnud. Lõpuks sai ta passi kätte postkontorist. Teine aga oleks peaaegu kodutuks jäänud, kuna panga saadetud maksekinnitus jäi tulemata.
Kõigist neist lugudest kumab sellegipoolest läbi solidaarsus postitöötajate suhtes. Olgugi et pakid ja post ei liigu, ei lase inimesed end sellest häirida ning leiavad alternatiivseid lahendusi.
Samas on postitöötajate streik ja omakorda nende toetuseks tehtud streigid kahe teraga mõõk. Meremeeste ametiühingu toetusstreigi tõttu arutab laevafirma Viking Line, kas viia uus Helsingi-Stockholmi liinil sõitev laev hoopis Rootsi lipu alla. Teised eraettevõtted mõtlevad kasutada teisi postiteenuseid, kuna neil on ka vaja äri ajada.
See streik on miski, millest oleks meil soomlastelt õppida. Kui juba streikida, siis korralikult ja võimsalt, et kogu riik seda tunnetaks.
Teisalt on näha, et läbirääkimistel oli lahenduse leidmiseks vaja tõesti üha tõsisemaid streike. Eestiski toimuvad ju streigid, mis jäävad enamasti paraku lahjaks ja on tihti vaid mõne tunni pikkused. Sellega ei saavutata midagi, kuid suurema streigi jaoks puuduvad Eestis tugevad ametiühingud.
Soomes on pilt vastupidine. Nagu on näha postitöötajate olukorra puhul, antakse tööandjatele hoiatus raskekahurväega ja tehakse streigid nii mõjuvaks kui võimalik. Väga oluline on seegi, et enamik soomlasi toetab selliseid aktsioone. Inimväärse palga teenimine on miski, mis kõnetab suurt osa Soome töötajatest, seetõttu on raske olla streikide vastu.
See streik on miski, millest oleks meil soomlastelt õppida. Kui juba streikida, siis korralikult ja võimsalt, et kogu riik seda tunnetaks.