Tiiu Kuurme: kasvatus ei ole haridus

«Last ümbritsevas väärtusruumis ja mõjusuhtes teistega kujuneb tema maailmasuhe. Siin kas luuakse või jääb loomata inimese elurõõm, eluusk, väärikus, austav hoiak nii elusse, olenditesse, asjadesse kui vaimukultuuri.» Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Iidne läänemeresoome mõiste «kasvatus» on pandud ennast häbenema, kirjutab Tallinna Ülikooli kasvatusteaduse dotsent Tiiu Kuurme.

Arvatavasti ei kahtle pealkirjas seisvas väites enamik eesti keele kasutajaid. Küllap on raske leida ka inimest tänavalt, kes ei oskaks midagi öelda nende kahe mõiste sisu kohta, sest need on meie kultuuriline ühisvara nii teos kui vaimus, nad on puudutanud igaühe elu.

Seda enam on raske uskuda, et meie soome-ugri kultuuriruumis on nende kahe käsikäes kulgenud mõiste käekäik jõudnud seisu, kus ühe eluõigus on seljatamas teist, nii elulises kui akadeemilises maailmas. Meie rahvas öeldakse olevat hariduseusku, aga koguni mitte pole ta kasvatuse usku. Kasvatuse mõiste on kadunud ülikoolide vastavate institutsioonide nimetustest, kasvatusteadusliku põhjaga ained taanduvad õpetamispraktiliste ees ja olematu on ta ministeeriumi sõnavaras.