Jüri Järvis: seitse miljonit puud kasutule tühermaale

Jüri Järvis. Foto: Sille Annuk

Eesti võimalustest kasutada ära reoveesetet vanadele turbaväljadele metsa istutamiseks kirjutab reoveesettega väetamise meetodi väljatöötaja Jüri Järvis.

Ajakirjas Science hiljuti avaldatud artiklis soovitatakse lisaks muudele kliimamuutuste leevendamise meetmetele istutada massiliselt metsa selleks sobivatele tühermaadele. 11 258 maailma teadlast 153 riigist on andnud allkirja kliimateemalisele hoiatusele.

Eestis on turbatootmise kasutusest välja jäänud ja muul otstarbel kasutamata turbavälju 7000 hektarit. Suurel osal neist pole õnnestunud puudel looduslikult kasvama hakata, sageli on need väljad isegi rohttaimedeta, sest turbas peaaegu puuduvad mitmed taimetoitained, nt. fosfor ja kaalium.

Tallinna Tehnikaülikoolis viidi aastatel 2012–2017 läbi uurimistöö, mis käsitles karjääride metsastamisest ja keskendus ammendatud turbaväljadele. Selgus, et näiteks kaske on seal võimalik kasvatada väga edukalt, kasutades punktväetamisel heitvee jääkmudast tehtud kompostmulda. Jääkmudaga väetades saadi puudel isegi kiirem kasv võrreldes spetsiaalse turbaalade mineraalväetise kasutamisega. Punktväetamisel piisab hektari metsa kasvamasaamiseks kallurikoormast kompostist.

Kas reovee jääkmuda kompost on keskkonnale ohutu? Istutades tuhat puud hektarile antakse punktväetamisega 20 kg fosforit hektarile, mis jääb alla veeseadusest tuleneva väetamispiiri 25 kilo fosforit hektari kohta. Lämmastikusisaldus on kompostis sarnane võrreldes jääkturbaga, seega komposti lisamine ei muuda olukorda.