Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/11/28/12773925t1h7978.jpg)
Ehkki kaks kolmandikku Rail Balticu keskorganisatsiooni töötajatest lõid nädala alguses häirekella, et raudteeprojekt kisub kraavi, ei lasknud poliitikud ja tippametnikud end sellest suurt häirida – pidulikul nurgakivi asetamisel peeti paljusõnalisi kõnesid, kuidas Rail Baltic edeneb tempokalt ja kuidas raudtee valmides oleme meie, ääremaa, Euroopaga paremini ühendatud.
Mäletatavasti saatsid Rail Balticu ühisettevõtte RB Rail ASi 62 töötajat kolmapäeval avalikkusele pöördumise, kus muretsesid, et kehvad juhtimisotsused, huvide konfliktid ja õigeaegse rahastuse puudus on kiirraudtee valmimise löögi alla pannud. Lisaks nõudsid nad ühisfirma nõukogu esimehe Karolis Sankovski vallandamist, kuna viimane istub kahel toolil ega suuda juhte ettevõttes hoida – firma eesotsast on viimase 14 kuu jooksul lahkunud kuus juhti.
Poliitikud ja projekti eestvedajad, kelle pihta kriitika suunatud oli, jäid rahulikuks, valides konstruktiivse ja koostööle suunatud kaitsetaktika. Nii ütles majandusminister Taavi Aas, et murekiri on hea märk, kuna näitab, et ühisettevõtte töötajad on pühendunud ja võtavad kolme Balti riiki ühendava raudtee ehitamist väga tõsiselt.
/nginx/o/2019/11/28/12773927t1hae14.jpg)
«See on nii suur projekt, et mured ja probleemid on tavalised. Nüüd on vaja otsida lahendusi,» sõnas ta. Samas häirib ministrit suur kaadri voolavus vastutavatel ametikohtadel. «Kindlasti pole see hea märk, kui juhid kogu aeg vahetuvad. Nad on pandud sinna selleks, et nad tööd teeksid,» ütles Aas.
Tunda on veel mõttelaadi, et iga riik ehitab raudteerööpaid vaid oma territooriumile.
Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei
Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei lisas, et Rail Balticu juures töötavad väga pühendunud inimesed, kes annavad endast 110 protsenti. «See on emotsionaalselt ja füüsiliselt kurnav. Seetõttu on arusaadav, et nende soov on näha kiiremat tegutsemist ja efektiivsemat otsustamist,» viitas kõrge euroametnik senistele probleemidele.
Hololei sõnul on seni tuumprobleem olnud see, et riigid pole suutnud näha Rail Balticut kui üht tervikprojekti. Tunda on veel mõttelaadi, et iga riik ehitab raudteerööpaid vaid oma territooriumile. Hololei rõhutas, et seetõttu peab riikideülene juhtimine muutuma tõhusamaks ja lihtsamaks. Seda enam, et Rail Baltic liigub projekteerimisfaasist ehitusjärku, mis on Hololei sõnul palju keerulisem ja sisaldab varasemast tunduvalt rohkem võimalikke karisid. «Kui olemasolev juhtimissüsteem ei muutu, läheb tulevikus väga keeruliseks,» tunnistas ta.
/nginx/o/2019/11/28/12773924t1h56d4.jpg)
Euroametnik tuletas meelde ka seni vähem tähelepanu saanud tõika: Rail Baltic on suur julgeolekuprojekt, tänu millele saab siia tuua liitlaste vägesid ja rasketehnikat, kui seda peaks tarvis olema. «See on koridor, mis suurendab terve regiooni julgeolekut, mistõttu on see väga oluline,» ütles ta.
Eile asetati aastakümneid ette valmistatud Rail Balticu trassile nurgakivi. Täpsemalt algas Tallinna külje all Saustinõmme maanteeviadukti ehitus. See on esimene paljudest viaduktidest, mida ehitama hakatakse ja mille alt Rail Baltic läbi jookseb. Päris raudtee ehitamiseni pole siiski veel jõutud – rööpaid ja liipreid hakatakse maha panema alles 2022. aasta teises pooles. Aktiivsem ja silmaga nähtavam ehitustöö algabki 2023. aastal.
/nginx/o/2019/11/28/12773923t1h2a9b.jpg)