Perearstid nimetasid aasta ämbriks e-surmasündmuse projekti elluviimise
/nginx/o/2019/11/30/12777979t1hb6da.jpg)
Tallinna Perearstide Seltsil on traditsiooniks saanud valida sündmus või inimene, kes peremeditsiini valdkonda enim mõjutanud või lõppevast aastast meelde jäänud. Välja kuulutatakse nii aasta tegija kui ka aasta ämber.
Tiitlite saajate valimiseks korraldas Tallinna Perearstide Selts küsitluse perearstide hulgas.
Tegija
Aasta tegija tiitli pälvis tänavu peremeditsiini õppetool neljaaastase residentuuri sisseviimise ning olulise panuse eest peremeditsiini arengusse ja populariseerimisse.
«Õppetool on suutnud peremeditsiini eriala muuta tudengite seas atraktiivseks, mistõttu on oluliselt tõusnud peremeditsiini residentuuri astuda soovivate noorte arv,» seisab perearstide põhjenduses.
Alates sellest aastast kestab peremeditsiini residentuur neli aastat, mis tagab residentide süvendatuma väljaõppe ja vastab paremini ka noorte ootustele. Õppetool tegeleb palju ka meditsiinieetika küsimustega ning pöörab suurt tähelepanu suhtlemiskunstile meditsiinis, korraldades koolitusi tudengitele ja arstidele.
Õppetoolil on koos Eesti Perearstide Seltsiga tähtis roll perearstide pädevuse hoidmisel ja hindamisel, väärtustades sellega teadmiste kaasaegsena hoidmise tähtsust ja elukestva õppe olulisust arsti praktikas, kirjutab Perearstide Selts põhjenduses.
Ämber
Aasta ämbri tiitli sai perearstidelt E-surmasündmuse projekti elluviimine - segaduse ja pahameele tekitamise eest tundliku sündmuse käsitlemisel, ebapiisavalt testitud IT-lahenduse ja lünkliku kommunikatsiooni eest.
Projekt käivitus esimesel juulil 2019. Selle eesmärk oli muuta surma registreerimise süsteem elektrooniliseks ning lihtsustada ja kiirendada lahkunu omaste asjaajamist surma registreerimisel. Edaspidi ei pea lähedased minema enam surma registreerima kohalikku omavalitsusse, vaid saavad matmiseks vajaliku surmatõendi kohe tervishoiuasutusest, kes teeb kindlaks surma põhjuse. Muutus on igati positiivne ka arsti seisukohast, kuna ka paberkandjal surmatõendi väljastamine oli tüsilik.
Perearstidele tekitas aga tuska, et süsteemi ei saadud korralikult toimima.
«Muutus eeldas aga vajalikke IT-lahendusi mitmete asutuste infosüsteemides (tervise infosüsteem, kiirabi, rahvastikuregister, tervishoiuasutuse andmebaas), mis peavad omavahel laitmatult klappima. Paraku tekkis projekti käivitumise järel mitmeid tõrkeid protsessi erinevates lülides, mida ei suudetud ette näha või mis olid ebapiisavalt ette valmistatud ning see tekitas segadust nii arstides kui lahkunu omastes,» selgitas selts ämbri tagamaad.
Vigade leidmine oli ajamahukas ning hästi polnud läbi mõeldud ka kommunikatsioon ning käitumine protsessi tõrgete korral. Sellest tulenevalt pidid arstid ise lahkunu omaste ees võtma vastutuse ning leidma vabandused, miks surmadokumendi väljastamine viibib.
«See on näide meie e-riigi killustatusest ja sidususe puudumisest, kus igaüks vastutab küll oma töölõigu eest, kuid puudub terviklahenduse eest vastutuse võtja. Olgu see ämber soovituseks edaspidistele projektidele: piisav testimise aeg, kõigi osapoolte teistega arvestav panus protsessi ja lõpp-kasutaja kogemus lahenduse testimisel on väga olulised ja aitaks vigu välja tuua enne projekti elluviimist,» põhjendati selgituses.