Mustjõe jäätmejaama rajamine vindub endiselt

Tallinna linn tahab Veskimetsa elurajooni kõrvale ehitada jäätmejaama, kuid kohalikud elanikud on sellele vastu ning ka esimene kohtuvõit on vastastel käes.

Nimelt tühistas Tallinna halduskohus tänavu märtsis Mustjõe 40 krundile jäätmejaama ehitamiseks välja antud ehitusloa. Nüüd on linnaametnikud varmad elanikega läbi rääkima ja erinevaid lahendusi arutama. Häda on aga selles, et vastaste seas pole üksmeelt. Kui ühed lepiksid mõne tänava ümberehitamise või liikluskorralduse muutmisega, teised sooviksid, et jäätmejaam poleks mitte lagedal platsil, vaid hoones sees, siis kolmandad on resoluutsed, et «meie ei taha mingit prügimäge oma õue peale».

Jäätmejaama avamisega kaasneva liiklusintensiivsuse kasvu kohta ütles abilinnapea Aivar Riisalu, et linnal on nagunii kavas Veskimetsa tänavavõrku parandada. «2021. aastal tuleb seda projekteerima hakata, sest olukord pole Veskimetsas ka ilma jäätmejaamata normaalne. Mina olen seisukohal, et kui see jäätmejaam üleüldse teha, siis tuleb liiklus elurajoonist igal juhul mööda juhtida,» ütles Riisalu eile Paljassaare jäätmejaamas toimunud kohtumisel. Jäätmejaama vastalised olid kutsutud sinna selleks, et näidata neile, missugune üks jäätmejaam välja näeb ja kuidas seal on kõik puhas ja vaikne.

Aga juba mitu aastat kestnud jäätmejaama rajamise protsess oli inimesed valvsaks teinud. Nii leidis üks Veskimetsa elanik, et praegu pole küll kirjas, et Mustjõe jäätmejaamas hakatakse biojäätmeid vastu võtma, aga miski ei takista seda tulevikus tegemast. Sest ebaõiget juttu olevat ametnike suust kuuldud varemgi.

Samuti ei tahtnud inimesed kuulata jutte liikluse ümberkorraldamisest, sest kõik olid ise näinud ja tunda saanud, kuidas autojuhid vaikses elurajoonis keelumärke lihtsalt eiravad.

«Jäätmeid jäätmejaama viiv inimene ei ole see, kes kihutab autoga kahe ratta peal mööda linna ringi. Ta on juba üldiselt ellusuhtumiselt teistsugune. Ta on enamjaolt ka korralik liikleja, kes järgib reegleid. Muidugi, erandeid leidub alati,» ütles transpordiameti juhataja asetäitja Talvo Rüütelmaa.

Ta arvas, et parim juurdepääsutee jäätmejaamale oleks Laki tänav. «On võimalik kaaluda ka Marja tänavat ja vaadata, mis võimalused seal on. See aitab vältida, et seda elurajooni hakkavad läbima jäätmejaama külastajad,» lisas Rüütelmaa.

Tema sõnul on linnavalitsus teinud Vabariigi Valitsusele ka ettepaneku muuta liiklusseadust selliselt, et oleks võimalik teha automaatset liiklusjärelevalvet ka keelumärkide eiramise osas. «See tähendab, et kui ees on keelumärk, mis ei luba sisse sõita ja kui keegi ikkagi sisse sõidab, siis ta saab premeeritud hoiatustrahviga. See oleks tõhus meede ja välistaks selle läbisõidu,» ütles Rüütelmaa.

Haabersti linnaosavanem Andre Hanimägi ütles pärast kohtumise lõppu, et seekord midagi kokku ei lepitud. «Ühelt poolt on see, et riik andis selle krundi linnale väga konkreetse ülesandega rajada sinna jäätmejaam. Aga me loomulikult kaalume erinevaid alternatiive. Nii et praegu ei saa sajaprotsendilise kindlusega väita, et see jäätmejaam sinna üldse tuleb,» tõdes Hanimägi. Samas kordas ta Riisalu väljaöeldut, et ehituse ettevalmistamisega on 15 aastat tegeldud ja niisama lihtsalt ei tahaks seda pooleli jätta.

Tagasi üles