Leetrihirm: terviseamet soovitab tööandjatel Ukraina töölisi vaktsineerida

Leetrid lapsel.

FOTO: Shutterstock

Selle aasta seisuga on Eestis leetritesse haigestunud 26 inimest. Ukraina leetriepideemiat arvestades soovitab terviseamet vaktsineerimist iseäranis Ukraina võõrtööjõudu kasutavatele ettevõtetele.

«Nagu haigestumise numbritest näha, on suurimaks murelapseks WHO Euroopa regioonis jätkuvalt Ukraina, kus on vaktsineeritud alla 50 protsendi lastest,» selgitas terviseameti nakkushaiguste seire- ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Filippova.

 

Filippova sõnul on leetrite puhangu algusest juunis 2017 Ukrainas registreeritud 115 000 juhtu, mis on kokku põhjustanud 41 surma. Selle aasta algusest kuni 6. novembrini on registreeritud 58 276 juhtu, millest 20 lõppes surmaga. «Arvestades inimeste sagedast rännet Ukraina ja teiste Euroopa riikide vahel, võib eeldada, et nendest puhangutest on ohustatud ka teised Euroopa riigid,» hoiatas Filippova. 

Eestis on alates 1919. aastast kuni 2018. aastani leetreid läbi põdenud 292 799 inimest. 2001. aastast registreeritakse üksikud haigusjuhud ning põhiosa nendest on seotud reisimisega. 

Olukord leetritega on maailmas tõsine

Filippova tõi välja ka erandid, milleks olid 2006. aasta, kui registreeriti 27 haigega haiglasisene leetrite puhang Tallinnas, kus siis esmasjuht nakatus Ukrainas, ning 2018. aasta, kui registreeriti kaheksa haigega puhang Saaremaal, kus esmasjuht nakatus Bangladeshis. 

«2019. aastal on detsembri alguse seisuga registreeritud 26 leetrite haigusjuhtu, neist 10 puhul toimus nakatumine teistes riikides: kuus Ukrainas, üks Venemaal, üks Egiptuses, üks Sri Lankal, üks Araabia Ühendemiraadides,» märkis Filippova ja lisas, et vanim haigestunu oli 57-aastane. «Haigestunute seas on viis last,» lisas ta. 

23 haigusjuhtu on registreeritud Harjumaal, kaks Tartumaal ja üks Pärnumaal.

«Andmed näitavad, et leetritega on olukord maailmas tõsine, samuti on haiguse sissetoomise ja riigisisese leviku oht jätkuvalt päevakorras vastuvõtlike isikute seas,» selgitas Filippova.

Ukrainas leetritesse nakatunud:

19-aastane mees: Ukraina kodanik, töötu või tööd otsiv, käis sõpradeL külas

42-aastane mees: Ukraina kodanik, töötab Eestis ehitajana

22-aastane mees: Ukraina kodanik, käis sugulastel külas

36-aastane mees: Ukraina kodanik, töötab Eestis ehitajana

30-aastane mees: Ukraina kodanik, töötab Eestis ehitajana

39-aastane mees: Ukraina kodanik, käis Eestis komandeeringus

Kaks Eestis nakatunud isikut olid kontaktis Ukraina päritolu haigega:

33-aastane mees: Ukraina kodanik, töötab Eestis, oli kontaktis 42aastase mehega.

35-aastane mees: Eesti kodanik, töötab Eestis, oli kontaktis 42aastase mehega. 

«Näiteks kasvab viimasel ajal Ukraina välistööjõu tulek Eestisse. Seega on leetrite sissetoomise oht tõsine ning ei saa välistada uusi juhtumeid, mis võib luua tingimused haiguse puhanguliseks levikuks,» märkis ta. 

Ukraina päritolu haigestunute roll leetrite epidemioloogilises protsessis on Eesti puhul oluline, sest 8 juhtu ehk 30,8 protsenti nakatumiste üldarvust on seotud Ukrainaga.

Terviseamet paneb tööandjatele südamele, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse kohaselt on tööandja kohustatud tööaladel, kus inimestel on nakkushaigusesse nakatumise oht, tagama töötajate immuniseerimise ja vajadusel ka ennetava ravi. «Meie eelistame, et vaktsineerimine toimuks Eestis ja et selle korraldaks siinne tööandja,» märkis Filippova.

«Kindlustatud on kõik kuni 19-aastased inimesed, kui nad on Eesti alalised elanikud ja registreeritud rahvastikuregistris. Sama kehtib ka nende puhul, kes saavad siin pereliikmena kindlustuse «E vormi» alusel,» selgitas Filippova ja lisas: «Kõik kindlustatud lapsed saavad immuniseerimiskava vaktsiinid tasuta, sealhulgas MMR vaktsiini.» 

Koolieelikuid vaktsineeritakse perearsti juures, koolilapsi aga koolis. Eestis immuniseeritakse lapsi MMR vaktsiiniga (leetrite, mumpsi ja punetiste vastu) kaks korda, 1- ja 13-aastaselt.

Mis on leetrid?

Leetrite tekitajaks on väga nakkav viirus. Haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik, valgusekartus. Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmnemist tekivad põskede limaskestale valkjad erkpunase äärisega laigud (nn Kopliki laigud), mõne päeva pärast ilmub lööve nahale. Lööve püsib 4-5 päeva ja sellega kaasneb palavik.  

Sagedasemad tüsistused on kopsupõletik, kõrvapõletik ja ajupõletik. Haigus võib lõppeda surmaga.

Eestis on 2019. aastal üheksa kuuga registreeritud 26 leetrite haigusjuhtu, neist 12 korral toimus nakatumine teistes riikides (7 Ukrainas, üks Venemaal, üks Egiptuses, üks Araabia ÜE-s, üks Sri Lankal ja üks Türgis).

Allikas: vaktsineeri.ee

Tagasi üles