Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/12/10/12798936t1h7da3.jpg)
Soome parimat ametikõrgkooli tõrjudes suleb Eesti end maailmale, kirjutab Haaga-Helia kõrgkooli vilistlane Silver Sirel.
Hiljuti tõkestas siseministeerium koolitusloa väljastamise rahvusvaheliselt tunnustatud Soome kõrgkoolile Haaga-Helia, takistades nõnda selle laienemist Eestisse. Vilistlasena on see otsus mulle äärmiselt arusaamatu – miks kardab Eesti riik mu kooli ja selle vahetusüliõpilasi?
Haaga-Heliat peetakse Soome parimaks ametikõrgkooliks, kus õpib üle 10 000 õpilase enam kui sajast riigist. Koolil on suurepärased rahvusvahelised sidemed, mistõttu saab sealt vahetusõpilaseks minna rohkem kui 200 kooli. Mitmed nende partnerkõrgkoolid on saja maailma parima kooli seas.
Sealne õpe on praktiline ja kool teeb tihedat koostööd tasemel ettevõtetega. Haaga-Helia moto on «Avaa ovet työelämään» ehk «Avab uksed tööellu». Võin kinnitada, et moto peab paika ning kooli vilistlased jätkavad erialast karjääri tippettevõtetes. Mitmed mu klassikaaslased töötavad nii börsi- kui ka iduettevõtetes. Minule võimaldas Haaga-Helia lõpetamine jätkata oma haridusteed Aalto Ülikooli magistriõppes, mis omakorda kuulub 50 maailma parima kooli hulka.
Loodan siiralt, et mu riik oma vihapoliitika ja kasvava suletusega eestlaste mainet ära ei riku.
Postimehe artiklist lugesin, et peamine põhjus, miks Eesti Haaga-Heliat tõrjub, on praegune poliitiline kliima, põhjuseks peamiselt vahetusõpilased. On arusaamatu, miks eestlased vahetusõpilasi kardavad. Haaga-Helias on sõel nõnda tihe, et sinna pääseb õppima vaid kümme protsenti kandidaatidest. Seega koolis õppimiseks peavad õpilased näitama kõrget motiveeritust ning töökust.
Hirm ja viha võõra päritolu vastu võis olla kunagi mõnevõrra õigustatud. Oleme uhke rahvas, kes on elanud üle koledaid aegu, aga samas võiks ju oletada, et need kogemused on meid tugevamaks kasvatanud. Seetõttu on isegi pisut haletsusväärne, et nüüd tunneb meie riik hirmu vahetusüliõpilaste ees, kelle kaudu tõuseks Eesti tuntus maailmas ning kes toodaks majandusele ka lisandväärtust.
Haaga-Helias õppides olin ise immigrant, kes rääkis soome keelt tugeva aktsendiga, kuid mind koheldi alati võrdsena. Ma ei kohanud kordagi õppejõududelt halvustavat suhtumist tulenevalt oma päritolust, isegi siis, kui alguses kirjutasin väga vigaselt. Ka minu eksameid ei hinnatud kunagi grammatika, vaid sisu järgi, mille eest olen äärmiselt tänulik. Ja ääretult nördinud, et mu sünnimaal hinnatakse inimesi nende keele ja päritolu, mitte sisu põhjal.
Soomes elanuna tean, et eestlasi tuntakse eeskätt tragide ja toredate inimestena. Loodan siiralt, et mu riik oma vihapoliitika ja kasvava suletusega seda mainet ära ei riku. Poliitiline kliima viib nõnda rumalate otsusteni, et me ei usalda isegi enam oma sugulasrahva ja lähima partneri kõrgkooli Tallinna. Loodan, et meie enesekindlus kasvab ning suudame tulevikus olla taas avatud meelega.