Vadim Štepa: Nord Stream 2 ja korruptsiooni põhjavoog

Kevadel Kiievis Saksamaa saatkonna ees toimunud meeleavaldusel võis näha plakatit, mille kujutatud Nord Stream 2 gaasijuhe ja rõõmsate nägudega Saksa liidukantsler Angela Merkel ja Venemaa president Vladimir Putin. Postimehega rääkinud Saksa eksperdi sõnul sündis gaasijuhtme projekt Saksamaa nõrga välispoliitika tulemusena. Foto: Sergey Dolzhenko/Epa/Scanpix

Võttes arvesse Nord Stream 2 gaasijuhtme ehitust, ei saa eeldada et, Euroopa poliitika Venemaa suhtes võiks põhimõtteline ja üksmeelne, kirjutab poliitikavaatleja Vadim Štepa.

Kavandajate arvamust mööda pidanuks maagaasi torujuhe Nord Stream 2 valmis saama juba tänavu detsembris. Taani võimud arutasid üle kahe aasta, kas anda luba viia Nord Stream 2 läbi oma territoriaalvete või mitte, kuid oktoobris langetasid siiski ehitajatele soodsa otsuse, mis jõustus novembris. Praegu paigaldatakse seal kiirkorras torusid – küllap tahetakse aktsionäridele kena «jõulukink» teha.

Nord Stream 2 trass läbib Soome, Rootsi, Saksamaa ja Taani territoriaalvesi. Kolm esimest andsid nõusoleku küllaltki kergelt, aga Taanis käis pikka aega elav arutelu. Uue torujuhtme vastased kinnitasid, et see õõnestab Euroopa energiajulgeolekut, andes Venemaa Gazpromile sisuliselt monopoli Euroopa gaasiturul. Torujuhe on kavandatud toimetama edasi 55 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas.

Lisaks on juba Nord Stream 2 projekt kui selline ilmses vastuolus Euroopa majanduslike sanktsioonidega Venemaa suhtes. Nähtavasti on käes 1970.–1980. aastate kordumise aeg, mil paljud lääne poliitikud ja ärimehed mõistsid hukka NSV Liidu totalitaarse režiimi, kuid ikkagi pooldasid sellega business as usual suhte arendamist.

Kreml püüdis ka tol ajal korrumpeerida Euroopa esindajaid, aga nüüd on see võtnud hiiglaslikud mõõtmed. Selle kohta kirjutas Taani uuriv ajakirjanik Jens Høvsgaard raamatu «Spioonid, kes tulid soojaga». Raamatust kõneles ta Ukraina väljaandele Apostrophe. Tema sõnul seisid kõik Taani erakonnad Nord Stream 2 vastu, välja arvatud parempoolne Taani Rahvapartei, mis, nagu paljud samasugused liikumised Euroopa riikides, «fännab Putinit». Väike Taani ei suutnud siiski Saksamaa majanduslikule ja poliitilisele survele vastu seista.