Tallinna volikogu kinnitas järgmise aasta eelarve
Täiendatud kell 21.08

Tallinna volikogu.

FOTO: SANDER ILVEST/

Tallinna Linnavolikogu võttis vastu Tallinna 2020. aasta eelarve, mille maht on ligi 824 miljonit eurot. Võrreldes 2019. aasta eelarvega kasvas maht 60 miljoni euro võrra.

Järgmise aasta linnaeelarve üldmahuks kujunes ligi 824 miljonit eurot. Linnavolikogu esimees Tiit Terik ütles, et eelarve teiseks lugemiseks esitasid fraktsioonid 81 muudatusettepanekut. «Esitatud muudatusettepanekutest kiitis volikogu täielikult või osaliselt heaks 11 ettepanekut, mis suurendasid eelarvemahtu kokku pea miljoni euro võrra,» sõnas volikogu esimees.

Teriku sõnul on haridusvaldkond jätkuvalt linnaeelarve prioriteet. Haridusvaldkonna tegevuskulud moodustavad ühtekokku 40 protsenti järgmise aasta linnaeelarvest ehk ligi 263 miljonit eurot koos riigipoolse toetusteeraldusega. Haridusvaldkonna investeeringute mahuks on kavandatud ligi 49 miljonit eurot, ühtekokku alustatakse järgmisel aastal 13 kooli ja lasteaia renoveerimist.

Kiusamise ennetus- ja sekkumisprogrammide rakendamiseks koolides on ette nähtud üle 50 000 euro. Järk-järgult korrastatakse ja rekonstrueeritakse mänguväljakuid, et luua arengu- ja mängimisvõimalused erivajadustega laste ja nende perede jaoks. Raske ja sügava puudega laste tugiisiku teenuse tagamiseks on ette nähtud ligi 2 miljonit eurot, mis kaetakse osaliselt Tallinna Televisiooni vabalevikanalina sulgemise kokkuhoiu arvelt.

Ühe muudatusettepanekuna soovis opositsioon tõsta lasteaiaõpetaja abide palka 50 euro võrra. «Vaatamata sellele, et Tallinn on igal aastal tõstnud lasteaiaõpetajate palku, peaks nende palgakasv olema tõesti kiirem,» nentis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. «Antud juhul kattub meie arusaam opositsiooni ettepanekuga ning on hea meel seda ühiselt ellu viia.»

Sotsiaalhoolekandes on linnaeelarves tagatud erinevate linnaelanike sihtgruppide sotsiaalne toimetulek ja võimalused ühiskonnas aktiivselt osaleda. Nii on ette nähtud teenused ja toetused nii lastega peredele, eakatele, erivajadustega inimestele kui ka teistele abivajajatele.

Hooldustöötajatel on järgmisel aastal oodata 20-protsendist palgatõus ning kuna riiklikult on lahendamata õendusteenuse osutamine suurtes hooldekodudes, siis rahastab linn oma eelarvest koduõendusteenust nii kroonilistele haigetele kodus kui ka Iru Hooldekodus elavatele klientidele. Poole võrra suureneb ka raske ja sügava puudega täiskasvanute tugiisikute osutatavate teenuste maht ja teenuse tunnitasu tõuseb senise 6 euro asemel 10 eurole.

Teede ja tänavate valdkonnas on prioriteediks kvartalisiseste teede ja kõnniteede remont, selleks on planeeritud kaheksa miljonit eurot, mis on kolm miljonit eurot enam kui möödunud aastal. Ühtekokku panustab linn sellesse valdkonda ligi 70 miljonit eurot. Muuhulgas jätkatakse kergliiklusteede ja terviseradade rajamist, et laiendada nii suurte kui ka väikeste linlaste võimalusi liikumisharjumuste suurendamiseks ja vaba aja veetmiseks.

Heakorra valdkonnas jätkub parkide ja rohealade korrastamine, selleks on eelarves ligi kolm miljonit eurot. Samuti jätkub linnaosades kogukonnakeskse põllumajanduse arendamine. 

Üheks mahukamaks investeeringuprojektiks on Tallinna Linnateatri arendustööd, milleks on kavandatud ühtekokku 5,7 miljonit eurot. Seoses linnateatri ajutise mängupaiga vajadusega teatrikvartali põhjaliku ümberehitamise ajaks viiakse Salme Kultuurikeskuses läbi ulatuslikud rekonstrueerimistööd, milleks on järgmisel aastal kavandatud ligi 800 000 eurot.

Tallinna Loomaaia tiigrioru rajamiseks on kavandatud 1,5 miljonit eurot ning Tallinna Botaanikaaia investeeringuteks 5,5 miljoni eurot, mis näeb ette nii palmimaja rekonstrueerimise kui ka majandushoone suuremahulised ehitustööd.

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Kristen Michali sõnul hääletas Reformierakond eelarvele vastu, kuna seal ei kajastu mitmed tuleviku seisukohalt olulised prioriteedid. Näitena toob ta välja eestikeelsele õppele ülemineku alates lasteaiast, lasteaia kohatasu kaotamise järgmise aasta 1. septembrist, valveperearstiteenuse tagamise õhtuti ja nädalavahetustel ning uute trammiliinide rajamise võimaluste uurimise nii Tallinna sees kui ka naaberomavalitsustega.

«Eelarve peab olema suunatud tulevikku ja haridus on tulevikuteema. Ühtse hariduse põhimõttest lähtuvalt ei küsita kohatasu lasteaias, alushariduses, nagu põhikoolis, gümnaasiumis või ülikoolis,» lausus Michal. «Meie ettepanek on kaotada kohatasu alates 1. septembrist 2020, tagades lasteaedadele rahastuse ning võttes selle ära linnajuhtide enesereklaamilt ja vaadates üle linnale kehvad lepingud. Eelarve, mis meie plaani kaotada kohatasu uue kooliaasta algusest ja jätta raha peredele alles, ei arvesta, meie toetust ka ei saa,» sõnas Kristen Michal.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles