Kaalul on miljonid eurod: TTÜ Nurkse instituut sai kaela Euroopa Komisjoni auditi

Tehnikaülikool saatis uurimiskomisjoni leiud Euroopa Komisjonile. Komisjon vastas neile põhjaliku auditiga. Seni on sellised auditid enamasti tähendanud mingis osas raha tagasi maksmist.

FOTO: Erik Prozes

Eile teavitas Euroopa Komisjon ametlikult Tallinna Tehnikaülikooli auditist, millega võetakse põhjalikult ette Ragnar Nurkse avaliku halduse instituudi eurorahastusega projektid, sealhulgas ka Postimehes ulatuslikult kajastust leidnud kurikuulus OpenGovIntelligence (OGI) teadusprojekt. Kaalul on miljonid eurod.

Postimees kirjutas augustis, kuidas mitme noorteadlase kinnitusel maksti eurorahastusega teadusprojekti OGI raames palka inimestele, kes selles tegelikult osa ei võtnud. Samuti manipuleeriti ajatabelite ning koormustega.

Prokuratuur alustas kriminaalmenetluse soodustuskelmuse paragrahvi järgi.

Tehnikaülikool pani kokku uurimiskomisjoni ning leidis küll vigu projekti juhtimises ning märkis, kuidas ajatabelitel puuduvad allkirjad, kuid pidas Postimehe väiteid pettuse kohta alusetuks.

Ülikool saatis vastava uurimiskomisjoni raporti ka Euroopa Komisjonile. Postimehe andmetel on ülikool valmis ise tunnistama vaid 17 000 euro suurust eksimust.

Ülikooli leidudest hoolimata teatas Euroopa Komisjon eile, et auditeerib põhjalikult kolme europrojekti ülikoolis.

Kõik need on Ragnar Nurkse avaliku halduse instituudi H2020 rahastusega projektid.

Kaalul on miljonid eurod. Lisaks OGIle auditeeritakse ka projekti Tropico (muutused avatud, innovatiivse ja koostööl põhineva riigivalitsemise suunas), mille toetus oli 245 000 eurot. 

Kuid märkimisväärseim auditeeritav projekt on TOOP (andmete ühekordse küsimise põhimõtte projekt), mis sai Euroopa Komisjonilt koguni kaheksa miljonit eurot toetust. TTÜ osa sellest on 1,6 miljonit. Pole teada, kas audit puudutab ka partnerite osalust.

TOOP on rahvusvaheline hiigelprojekt, mida juhitakse Eestist ning mille eest vastutab OGI tõttu skandaali sattunud Nurkse professor Robert Krimmer.

Krimmeri juhitud OGI toetus oli ligemale 279 000 eurot.

Nii OGI kui ka TOOPiga on seotud Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Komisjon võib projekte auditeerida juhuslikult, kuid ka üleskerkinud kahtluste korral. TTÜ saab erilise kohtlemise osaliseks, sest vastava auditi viib läbi Euroopa Komisjoni enda auditiosakond (enamasti tellitakse teenus sisse).

Nüüd on ülikoolil aega kümme päeva, et nimetada isik, kes hakkab komisjoniga suhtlema ja neile dokumente esitama. Seejärel küsib Euroopa Komisjon välja aruandluse ning saadab tõenäoliselt ka oma töötaja Eestisse intervjuusid läbi viima ning siinseid dokumente üle vaatama.

Seejärel koostab auditeerija esialgse aruande, millele on ülikoolil aega 30 päeva tagasiside anda. Kogu protsess võtab seega aega ilmselt mitu kuud, võibolla pool aastat ja enamgi.

Auditi tulemusel võib juhtuda, et Euroopa Liit küsib projektiraha tagasi või toetust vähendatakse.

Sellised auditid on väga põhjalikud ja määravaks võivad saada pisiasjadki.

Euroopa Komisjoni teadusuuringute rakendusamet (REA) on viimase viie aasta jooksul Eestis läbi viinud vaid kolm auditit. Kahel juhul küsiti ka raha tagasi, kokku 192 000 eurot.

Täna pärastlõunal saatis ülikool välja pressiteate, lubades teha audititeenistusega igakülgset koostööd. Ülikool märkis, et H2020 raames ei ole varem ühtegi auditit tehnikaülikoolis läbi viidud.

«Ootame täiendavaid juhiseid,» teatas ülikooli pressiteenistus.

Postimees küsis 14. oktoobri intervjuus uurimiskomisjoni juhtinud ülikooli prorektor Renno Veinthalilt, kas leitud rikkumised võivad tuua tagasinõude Euroopa Komisjonilt.

«Kindlasti ei saa seda välistada,» ütles ta.

«Juhul kui OGI suhtes tehakse Euroopa Komisjoni audit, siis leidude põhjal võidakse teha finantskorrektsiooni otsus. Mina prorektorina tervitan seda auditit,» väitis ta toona.

Tagasi üles