/nginx/o/2019/12/13/12809488t1h93be.jpg)
Korvpall on spordiala, mis pakub vaatamiselamusi igale maitsele. Kellele meeldivad osavad põrgatajad, meisterlikud söötjad, kõrgelennulised pealtpanijad, suurepärased viskajad või tulihingelised kaitsemängijad. Kõige kõrgemal tasemel ehk korvpalliliigas NBA võib seda kõike kohata. Kahjuks on neist viimane – kaitsemäng – täielikult kadunud kunst.
Üha enam näeme tulemusi, kus vähemalt üks meeskond viskab 140 punkti täis juba normaalajaga. See näitab selgelt ka igale korvpallivõhikule ära, et kogu rõhk pannakse mängus rünnakule. Nüüd olemegi jõudnud seisu, kus NBAs pole ühtegi meeskonda, kes laseks endale visata keskmiselt alla saja punkti.
Ennastsalgavad kaitsemängijad pole kuskile kadunud, kuid meeskondade suhtumine võitvasse korvpalli on selgelt muutunud. Kui veel kümme aastat ajas tagasi minna, siis oli unistuste korvpalliliigas vähemalt 15 meeskonda, kes püüdsid esmajärgus vastaseid pidurdada ja selle najalt edu saavutada ning lasti endale visata veidi üle 90 silma. Veel pikalt proovisid oma stiili hoida Utah Jazz ja San Antonio Spurs, kes valmistasid osavate kaitseformatsioonidega kõigile peavalu.
Kõik muutus, kui Golden State Warriors võitis esimese meistritiitli. Nende ülesanne nägi välja lihtne ja üsna sirgjooneline. Kasvatati kolmepunktivisete osakaalu niivõrd palju, et isegi kehva visketabamusega suudeti rohkem punkte tuua kui vastased korvi lähistelt visata. Projekti suur autor on Warriorsi peatreener Steve Kerr, kes lasi kaks korda NBA väärtuslikemaks mängijaks valitud Stephen Curryl sooritada pealeviskeid korvist nii kaugelt, kust enne prooviti ainult hädaviskeid.
Warriorsi selle kümnendi esimesest tiitlist möödub juba viis aastat, kuid nende mõju on viidud ekstreemsusteni. Kaug- ja lähivisete kaalukauss on langenud täielikult kolmepunktivisete kasuks. Eriti tõuseb esile NBA ühe tugevaima klubi Houston Rocketsi mängustiil, kus kõik juhtohjad on antud korvpalliliiga suurima korviküti James Hardeni kätte ja nii võib mees rahumeeli kümneid kaugviskeid iga mäng teele saata. Selle hooaja esimese 24 mängu hulgas leidub ainult neli kohtumist, mille jooksul jääb Hardeni kaugvisete arv alla kümne. Seda pole lihtsalt huvitav jälgida.
Selle hooaja esimesest 24 mängust on vaid neljas James Harden teinud alla kümne kaugviske. Seda pole lihtsalt huvitav jälgida.
Korvpall muutub kindlasti varsti taas, kuid praegu peab üks indiviid suutma seda muuta niivõrd palju, et teised meeskonnad asuksid teda jäljendama. Korvpalliringkondades tuntakse puudust võimsast keskmängijast, kes lõpetaks sellise pehme stiili, mida praegu viljeletakse. Praegu on küll palju pikki mängumehi, kuid ka nemad seisavad suurema osa ajast kolme punkti kaare taga ning selg ees mäng puudub nende arsenalist sootuks. Varasematest aegadest võib meenutada George Mikanit, kes viis korvialuse mängu teisele tasemele, pärast teda on tulnud veel mängumuutjad Magic Johnson, Larry Bird, Micheal Jordan, Dirk Nowitzki ja viimasena Stephen Curry.
Just üht domineerivat ja jõulist keskmängijat oleks vaja praegusesse korvpalli. Kelle katmine oleks niivõrd keeruline, et vastasleerid peaksid samaga vastama. Nii elustuks taas kord kaitsemäng ning korraga oleks maailma tugevaimat korvpalliliigat vaadata palju atraktiivsem. Hullumeelsed pealtpanekud ja viskekontserdid jääksid ikkagi alles, kuid lisanduks veel üks võimas element.
Kindlasti ei tule enam aegu, kus võiks korvi lähistel mürada hiiglasemõõtu Shaquille O’Neal’i tüüpi mängumees, kuid midagi ligilähedast oleks täiesti piisav, et korvpalli järgmine suurem peatükk kirjutada. Seda vajab ka näiteks USA spordisõber, sest viimasel ajal muutub NBA jälle üha vähem vaadatavamaks ning kõrghetked jäävad kümne aasta tagusesse aega.
Rekordskoorid
Tänavuse hooaja suuremate skooridega lõppenud kohtumised:
Washington Wizards – Houston Rockets 158:159
Atlanta Hawks – Chicago Bulls 161:168 (neli lisaaega)
Portland Trail Blazers – Denver Nuggets 140:137 (kolm lisaaega)