Poola konsulaartöötajad mattuvad Euroopasse ihkavate ukrainlaste dokumentide alla

Poola konsulaadi töötajad upuvad Lvivis ukrainlaste viisataotlustesse. FOTO: Poola riigikontroll

FOTO: Poola riigikontroll

Paljud Eestis töötavad ukrainlased viibivad siin justkui komandeeringus, sest Poola D-viisa omanikele ei pea  maksma meie keskmist palka. Poolas välja antavate D-viisade arv hakkab jõudma juba 900 000ni aastas. 

Paberite järgi tööl Poolas, tegelikult aga ehitusel Eestis. Selle skeemi järgi töötavad Eestis paljud ukrainlased. 

See nõks on populaarne proosalisel põhjusel: Kui Eesti D-viisaga tööle tulevatele välismaalastele tuleb siin  maksta riigi keskmist palka ehk 1310 eurot kuus, siis «poolakatele» saab maksta sealset miinimumtasu 510 eurot kuus pluss maksuvaba päevaraha. Iga sellise võõrtöötaja pealt kaotab Eesti riik maksuraha üle 600 euro kuus.

Poola avas uksed Ukraina töölistele juba 2006. aastal, kui riigis hakkas oma tööjõudu nappima. «Sel ajal oli probleemiks põllumajandus. Just põllumajandusministeerium surus seda seadusemuudatust,» ütles professor Pawel Kaczmarczyk Varssavi Ülikooli majandusteaduskonnast. «Eesmärk oli meelitada töötajaid hooajalistele töödele. Algul sai loa 100 000 – 200 000 inimest aastas, aga kui algas Ida-Ukraina konflikt, kasvas see arv hüppeliselt.»

Mullu avaldas Poola riigikontroll auditi, mis paljastas süsteemi kohutava nõrkuse. Selle järgi ei jõudnud 72 protsenti Poola D-viisa taotlejatest mitte päevakski tööle ettevõtete juurde, kes ametliku kutse esitasid.

«Selliste kutsetega äritseti ebaseaduslikult. Viisade taotlemisel esitati valeandmeid ja nii pääsesid välismaalased Schengeni ruumi valedel ettekäänetel,» seisab auditis. 90 protsenti töökutse saanud ukrainlastest ei jõudnud kunagi arvele riigi haigekassas. Igast viiest ettevõttest kahel, kes ukrainlastele kutseid esitas, puudus igasugune tegelik äritegevus. Üks selline ettevõte oli registreeritud bussipeatusse.

Viisataotluste arv kasvas igal aastal 200 000 võrra. Konsulaartöötajad uppusid paberitesse. Auditi järgi oli töötajatel ühe taotluse läbivaatamiseks aega kaks kuni neli minutit. Sellest piisas napilt, et kontrollida, kas kõik väljad on täidetud, aga mitte selleks, et uurida esitatud info paikapidavust. Poola välisministeerium markeeris viisapettusi küll võimaliku riskina, aga konsulaartöötajatele pettuste avastamiseks ühtegi koolitust läbi ei viidud. Väljastati soovitused, kuidas dokumente hinnata, aga neid soovitusi ei järgitud kordagi. Töötajatel polnud isegi ligipääsu vajalikesse andmebaasidesse, et esitatud andmeid kontrollida.

«Konsulaaresindused olid alamehitatud, et nii suure hulga taotlustega tegeleda,» oli auditi üks järeldusi. «On väga suur tõenäosus, et mõned ettevõtted olid fiktiivsed ning loodud vaid selleks, et aidata hankida tööviisasid,» kõlas teine.

Samal aastal muutis Poola D-viisade süsteemi natuke suletumaks, ent Kaczmarczyki hinnangul töötab umbes iga viies ukrainlane Poolas ebaseaduslikult. Tema uuringute järgi on haavatumas olukorras eelkõige naised. D-viisade arv aga kasvab jätkuvalt ning sel aastal peaks see ulatuma 900 000ni.

Tagasi üles