Eesti film «Tõde ja õigus» («Truth and Justice») pääses Ameerika Filmiakadeemia rahvusvahelise filmi Oscari eelnimekirja ehk kümne filmi sekka, mille hulgast valitakse nominendid, edastas uudisteagentuur Associated Press.

Tänavu esitati rahvusvahelise filmi Oscarile kandideerimiseks 91 linateost, millest pääses lühinimekirja 10. Nende 10 hulgast valitakse omakorda kuu aja pärast viis nominatsiooni.

«Uudis tundub uskumatuna!» ütles Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp BNSile. «Ainuüksi see, et meie oma eesti lugu on saanud omaks paljudele Ameerika filmiakadeemia liikmetele ning et režissöör on suutnud ekraanile tuua universaalse loo, mis poeb hinge ka kodust kaugemal, on erakordne.»

Sepa sõnul tähendab eelnimekirja pääsemine, et film leiab veelgi rohkem vaatajaid ning Eesti kultuuriloo üks tüvitekste kogub tuntust. «Samas, kohe tõmbub muidugi kulm murest kortsu, et kuidas edasist kampaaniat rahastada,» lausus Sepp. «Filmile võiks anda parima võimaluse nominatsiooni saamiseks, aga sellega tegeleme juba homme.»

Felt: filmist saadakse aru küll

Filmi produtsendi Ivo Felti sõnul pole filmi väljaspool Eestit veel palju näidatud. «Korraks Lõuna-Koreas ja Ameerikas mõne korra,» rääkis Felt novembri lõpul Kuku raadio saates «Neeme Raud. Siin». «Peab tunnistama, et reaktsioonid, mida nendest kahest kohast oleme saanud, on, et meist saadakse aru küll. Et ei ole seal midagi nii väga ainult Eesti-asja. Tammsaare räägib ikkagi igavikulistest asjadest, mis sest, et see on kirjutatud siis ja siis, ja räägime 19. sajandi keskpaigast. Aga tegelikult see on tänapäeval täiesti relevantne kõik, mida me räägime. Selles mõttes – meist saadakse aru.»

Felt tunnistas kuu aja eest, et kümne hulka ehk n-ö short list'i pääsemine on väga keeruline ülesanne. Ta selgitas, et võõrkeelse filmi kategoorial on oma komitee ja esimese etapina valitaksegi välja eelnimekiri ehk 10 filmi. «Neid inimesi minu teada on kokku umbes 200 ja nad peavad vaatama ära umbes 15 filmi 92st [kandideeris 91 filmi – toim.], siis nad saaksid hääletada,» selgitas Felt seda, kuidas komitee filme vaatab ja valib.

Seejärel selgitatakse välja Oscari nominendid ehk viis filmi, ja viimane etapp on siis auhinnafilmi valimine. «Seal on küll nii, et hääletavad kõik tuhanded akadeemia liikmed ja ma arvan, et seal on ka päris palju juba seda ka, et kas nüüd ikka tõesti vaatab või ei vaata,» avas Felt Neeme Rauale antud intervjuus akadeemia valikute tausta.

«See lugu tegelikult ju kannab väga universaalseid sõnumeid, tänapäeval täiesti akuutseid – surnuks töötamist, mitte tähelepanemist, mitte nägemist, mis ümberringi toimub. Mingis mõttes eneseväärikuse kaotamisest ka räägime siin,» ütles Felt. «Need on teemad, mis lähevad korda igal pool.»

Eesti rekordifilm

«Tõe ja õiguse» eelarve oli 2,43 miljonit eurot. Film püstitas vaatajaterekordi üle 267 000 vaatajaga, lüües vaadatavuse troonilt seal ligi üheksa aastat olnud «Avatari». Film valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ja oli juubeliaasta kinoprogrammi lõppakord.

Anton Hansen Tammsaare samanimelise romaanisarja esimese osa mugandatud filmiloos tuleb Vargamäe uuel ja järeleandmatul peremehel pidada võitlust raske töö, kiusliku naabri ja iseenda tõekspidamistega, et oma söötis ja vilets maa viljakaks muuta ning tõde ja õigus jumalast mahajäetud paigas jalule seada.

Filmi lavastaja ja stsenarist on Tanel Toom, kelle 2010. aasta lühifilm «Pihtimus» («The Confession») jõudis juba korra Oscari-konkurentsis olla üks kümnest lühimängufilmist, mis läbis valikusõela ja nomineeriti edasi vastava kategooria auhinnale. «Pihtimus» valmis siis, kui Toom oli magistriõppes National Film and Television Schoolis Inglismaal. Sellesse kooli pääsemiseks kandideerib kaheksale õppekohale 400 inimest. See annab tunnistust Toomi tasemest.

«Tõe ja õiguse» tootjafirma on Allfilm, produtsent Ivo Felt ja kaasprodutsent Armin Karu. Tegevprodutsent on Johanna Trass, operaator Rein Kotov, kunstnik Jaagup Roomet, helilooja Mihkel Zilmer ja monteerija Tambet Tasuja. Osades Priit Loog, Priit Võigemast, Maiken Schmidt, Simeoni Sundja, Ester Kuntu ja paljud teised.

Oscarite tseremoonia, mis mitmel aastal on toimunud üsna samal ajal, kui Eesti presidendi vabariigi aastapäeva vastuvõtt, toimub tänavu kaks nädalat varem – 10. veebruaril. Kategooria, kus «Tõde ja õigus» kandideerib, kandis seni nimetust võõrkeelse filmi Oscar (Best Foreign Language Film), kuid alates 2020. aastast nimetatakse seda rahvusvahelise filmi Oscariks, inglise keeles Academy Award for Best International Feature Film.