Blogi ⟩ Koalitsiooni katse pöörata apteegireform tagasi kukkus läbi

Riigikogu lükkas täna tagasi koalitsiooni esitatud eelnõu, millega oleks tagasi pööratud 1. aprillist jõustuma pidanud apteegireform.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku lükata Keskerakonna, EKRE ja Isamaa esitatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Ettepaneku poolt hääletas 50 ja vastu 46 riigikogu liiget. Sellega langes eelnõu riigikogu menetlusest välja.

Apteegireformi tagasipööramise eelnõu tagasilükkamist toetas reformierakondlaste ja sotsiaaldemokraatide kõrval seitse Keskerakonna saadikut. Keskerakonnast hääletasid selle poolt Kalev Kallo, Andrei Korobeinik, Siret Kotka-Repinski, Oudekki Loone, Erki Savisaar, Tarmo Tamm ja Marika Tuus Laul.

Hääletamata jätsid keskerakondlane Enn Eesmaa, EKRE saadik Peeter Ernits, Isamaa saadik Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja reformierakondlane Heidy Purga.

Eelnõu riigikogu menetlusest väljaarvamise vastu hääletasid Keskerakonna, Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa saadikud.

Hääletuse ajal puudus istungilt Reformierakonna saadik Valdo Randpere.

Koalitsiooni eelnõu nägi ette apteegireformi tagasipööramise. Juba neli aastat tagasi vastu võetud seadus näeb ette, et tuleva aasta 1. aprillist ei tohi apteegid kuuluda ravimite hulgimüüjatele, kõik apteegid peavad kuuluma vähemalt 51 protsendi ulatuses proviisoritele ning haruapteegid ei tohi jätkata tegevust üle 4000 elanikuga linnades.

Apteegireformile on toetust avaldanud proviisorite koda. Hulgimüüjatele kuuluvaid apteegikette esindav Eesti Apteekide Ühendus (EAÜ) on jällegi olnud seda meelt, et apteegireformi ei peaks praegusel kujul ellu viima.

Eelnõu vastu hääletanud keskerakondlased olid kriitilised ka oma küsimustes

Koalitsiooni eelnõu tagasilükkamise poolt hääletanud keskerakondlased küsisid seaduse suhtes kriitilisi küsimusi juba eelnõu arutelu ajal.

EKRE saadik Peeter Ernits viitas oma küsimuses ettekandjale, Isamaasse kuuluvale Priit Sibulale, justkui oleks koalitsiooni esitatud eelnõu ostnud ravimite hulgimüüja Margus Linnamäe.

«President on öelnud, et seaduse ostmine ei ole okei. Isegi siis, kui ostetav seadus on sisuliselt üllas. Ja sa nagu tead, et mäng peab olema aus, aga ka näima aus. Praegu tundub mulle, et lõhnab see, nagu maakeeles öeldakse, üsna sitasti. Ja minu küsimus, hea Priit, on sulle, et kas sa oled sellel aastal oma erakonnakaaslasest ravimikuninga Margus Linnamäe või tema lähikondlastega apteegiteemal suhelnud?» küsis Ernits.

«Ma olen väga paljude erinevate inimestega suhelnud väga erinevatel teemadel ja sinu küsimusele võin vastata jaatavalt,» vastas Sibul.

Keskerakonna saadik Marika Tuus-Laul märkis, et 1. aprillist jõustuvat apteegireformi toetavad väga paljud organisatsioonid.

«Konkurentsiamet arvab läbi aastate, et me piirame vaba ettevõtlust. Nad pole aru saanud, et see on tervishoiuteenus apteegis ja see pole sokipaari müük. Aga apteegireformi toetavad väga paljud – nii ravimiamet, erinevad sotsiaalministrid, valdavalt, Tartu Ülikool ja farmaatsiaprofessor Ain Raal, õiguskantsler, riigikontroll, Euroopa Komisjon, Euroopa Kohus on vastavad otsuseid teinud ja ka tänane minister Tanel Kiik. Ja ma küsingi, et on kõigile selge, et ühel ja samal tunnil või minutil 1. aprillil ei saa üks apteek asendada teist, aga me oleme ju välja pakkunud väga head versioonid ministri poolt, et me teemegi nagu seda piirkondade ja etappide kaupa, et ei tekiks nihukest tühja kohta. Miks te ei toeta meie kõige parema ministri seisukohti, kes on väga asjadega kursis ja me täidaks ka selle reformi eesmärgi?» küsis Tuus-Laul.

«Kui ministril on plaan, siis mina seda sotsiaalkomisjoni liikmena ka näinud ei ole. Ja tõsi on see, et minul ja sotsiaalministril on eri arvamus selles küsimuses,» vastas Tuus-Laul.

Keskerakondlane Tarmo Tamm uuris, miks on vaja eelnõu vastuvõtmisega enne jõule kiirustada.

«Meie ees on seaduseelnõu, mida ei toeta siis minister, mida ei toeta õiguskantsler, mida ei toeta riigikontrolör, sest nende ettepanekul seda seadust hakatigi muutma. Mul on küsimus: miks selle seaduse muutmist alustati viimasel minutil ja miks lükati ta jõuluaega, siis riigikogu läheb kolmeks nädalaks nagu puhkusele? Miks seda seaduse jõustumise tähtaega ei ole võimalik edasi lükata, nii et sa saad kevadel rahulikult arutada? Sest probleeme selles eelnõus ja selles seaduses on väga palju. Miks ei võiks see seadus pool aastat hiljem jõustuda, mis on see põhjendus?» küsis Tamm.

«Esiteks on see, et seaduses on sätestatud 1. aprilliks apteekidele nõuded ja need apteegid ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, järelikult me peame sellele olukorrale kuidagi reageerima. Ei ole võimalik seda teemat kuhugi lükata. Minu arust on kahetsusväärne, et see meil eelmises koosseisus jäi vastu võtmata. Ja tõenäoliselt see, et kuigi hea kolleeg Hanno Pevkur küsis ja nii, nagu me vaatame ka 2015. või 2014. aasta hääletusi, siis need on küsimused, kus need eelnõud ei ole koalitsiooni ja opositsiooni piire senini tundnud. Võib-olla oleks pidanud kasutama seda võimalust, et ka opositsiooniga läbi rääkida ja võib-olla oleks saanud see eelnõu tänasel kujul parem. Aga see on see eelnõu, mida me suutsime kokku leppida, ja seda ma teile tutvustan,» vastas Sibul.

Kiisler esines enne hääletust eelnõu toetava kõnega

Isamaa saadik Siim Kiisler märkis enne hääletust riigikogu kõnepuldis peetud kõnes, et Eestis ei ole ravimite hulgiturul monopoli, kuigi seda üritatakse nii näidata.

«Ei saa nõustuda nii nagu ka konkurentsiamet pole nõustunud, et kui kolmel suurel tegijal on 75 protsenti ja paljudel väikestel tegijatel on 25 protsenti, kusjuures üks neist suurtest tegijatest on suur rahvusvaheline kontsern, ei saa väita, et tegemist on monopoliga. See ei ole monopol, see on valeväide, et oleks tegemist monopoliga. Nii et need piirangud ei ole mitte kuidagi õigustatud. See on ühele väikesele tsunftile omandi kätte mängimine, see on ebamõistlik omandi piiramine,» ütles Kiisler.

Tagasi üles