Tellijale
Õunamahl kergitab leivatainast
19. detsember 2019, 01:00
Tartus Kuperjanovi tänaval asuv käsitööleiva pagarikoda Rosiine Leivad pakub õunamahla baasil valmistatud tervislikke leivatooteid, mis ei vaja lisasuhkrut. Kohapeal valmivad leivad levitavad tänaval mõnusat lõhna.
Rosiine andis idee
Pagarikoja omanik Andrus Lepp on pidanud ikka ja jälle vastama küsimusele, kust tuleb Rosiine nimi. Lihtne oleks väita, et see oli tema vanaema, aga tegelikult on lugu keerulisem. Andrus ja tema vanemad kutsusid vanaema Lindaks, teadmata, et tal oli ka teine nimi. Saksapärane Rosiine oli Nõukogude ajal varjus ning tuli alles hiljuti välja vanadest dokumentidest.
Vanaema Rosiine oli vana kooli leivaküpsetaja. Kui Andrus 1980. aastate lõpul sõjaväest tulles läks Jõgevamaale, praegu Mustvee valda jäävasse tallu vanaema juurde, olid Rosiine käed leivataina sõtkumiseks juba liiga väsinud ja ta kutsus Andruse appi. Sealt saigi Andrus noore mehena teadmised ja leivaküpsetamise kogemuse.
Nüüdseks lahkunud vanaema annaks Andrusele kindlasti leivategemise osas head nõu. „Hiljem hakkad kahetsema, miks tookord ei küsinud ühte või teist asja. Kindlasti oleks saanud head nõu, aga täna pole enam midagi teha,” mõtiskles Andrus. Aga tal on meeles, kuidas vanaema leivaahju küttis, leiva labidaga küpsema lükkas, selle välja võttis ja millised rituaalid sellega kaasnesid.
Vanasti koosnes leivatainas vähestest komponentidest. Õunamahla kindlasti ei pandud. „Kui palju tol ajal neid õunapuidki oli,” ütles Andrus. Küll aga mäletab ta, et vanaema pani leiva sisse köömneid, soolaliha, tangu, kartulit ja sibulat. Kõige enam sarnaneb vanaema tehtuga pagariäri praegune Sangaste rukkileib.
Saanud vanaemalt leivaküpsetamise pisiku, jätkas Andrus leivategu, peamiselt küll enda tarbeks. Kuigi teda huvitas pagari elukutse, õppis ta siiski autoremondilukksepaks.