Pilguheit aastale: peaaegu pooled maatükid muutsid suurust
19. detsember 2019, 01:00
Tuhandeid maaomanikke tabas sel aastal suur jahmatus või väike üllatus, kui avastati, et nende maatükid on oma suurust muutnud. Kes peab nüüd vähem maamaksu maksma, kel aga muutis uudne digilahendus põlluäärse võsa metsaks ja seega ka maamaksu kopsakamaks.
Sügisel väga palju kõneainet pakkunud segaduse taga on Maa-ameti andmete ajakohastamine. Kui seni olid maatükid registris nende andmetega, mida maamõõtjad aastate jooksul edastanud, siis nüüd pandi piirid paika aerofotode abil.
Maa-ameti kinnitusel jäid kõik piirid looduses paika ehk siis kelleltki maad ära ei võetud ega juurde lisatud, vaid kaardile kantud maatükile arvutati pindala maatüki tegeliku suuruse järgi. Samuti ajakohastati kõlvikute (haritav maa, looduslik rohumaa, metsamaa, õuemaa või muu maa) andmed, et need vastaksid tegelikule olukorrale looduses.
Kokku muutus 330 000 maatüki pindala ehk peaaegu pooltel. Arv on küll suur, kuid enamikul jäid pindala muutused siiski alla ühe protsendi. Maa-ameti veebilehe kaudu on maaomanikud tutvunud oma maa-andmetega 130 000 korral. Infoliiniga on aasta jooksul ühendust võetud 5400 korda, sellest 3200 korral telefoni ja 2200 kirja teel.
Ligi 70 protsenti pöördumistest puudutas maa loodusliku seisundi, st kõlvikute kohta käivaid andmeid, enim küsiti metsamaa ja õueala ulatuse kohta. Ülejäänud küsimused olid seotud piiri ja pindalaga. Inimeste tagasiside põhjal on parandatud 1300 maaüksuse loodusliku seisundi andmed, mille alusel toimus ka uus maamaksu arvutus. Keskmiselt vähenes paranduskannete tulemusel maamaks maatüki kohta kahe euro võrra.
Kui teie katastriandmete juures on märked „pindala on ebatäpne” või „vajadus piiri asukoht kindlaks teha”, siis see viitab, et andmed ei ole kvaliteetsed. Nii piiriprobleemide lahendamiseks kui ka maatüki täpse pindala saamiseks tuleb maaomanikul tellida maa mõõdistamine.
Maa-andmete ajakohastamine toimub edaspidi regulaarselt.