GAGi plaan kaks kooli alla neelata põrkus vastuseisule

Liivalaia gümnaasiumi remonditud maja

FOTO: Liis Treimann

Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur käis umbes kuu aega tagasi välja ettepaneku liita GAG, Liivalaia gümnaasium ja Vanalinna täiskasvanute gümnaasium, kuid põrkus eilsel kokkusaamisel teiste koolide juhtkonna vastuseisule. Ilmselt jääb plaan esialgu ootama Tallinna haridusameti koolivõrgu korrastamise kava.

Aguri plaani järgi võiks liitumise tulemusel juba järgmisest sügisest hakata nende koolide õpilased kuni 6. klassini hakata õppima Liivalaia gümnaasiumi ruumides, GAGi ja vanalinna täiskasvanute gümnaasiumi majakompleks jääks progümnaasiumi ja gümnaasiumi õpilastele. Nii saaks klasse kokku kuus paralleeli.

«Selles võtmes me ei räägiks enam Liivalaia koolist, vaid GAGist, mille üks õppehoonetest paikneks Liivalaia tänaval. Loomulikult laieneks sinna ka GAGi koolikultuur, väärtused ja nõuded,» rääkis Agur.

GAGi juht nägi ühendamise suurima plussina seda, et ilma igasuguste investeeringuteta saaks ümber organiseerimiste tõttu juurde 770 õpilaskohta. «Sel aastal saaks kohe ligi 80 kohta juurde ilma investeerimata.»

«Näen suurt kasu Liivalaia gümnaasiumi õpilastele – nad saaksid automaatselt Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilasteks. Siin pole mõtet võltspaatosega rääkida, mingi taseme vahe ju on, mõõdikud on selleks olemas.» Ta tõdes, et ühinemine lahustaks GAGi praegu tugeva kooli taset, ent ta arvas, et kooli kultuuri üleviimine oleks teisalt väljakutse ja nende kooli suurema ülekaalu tõttu suudetaks vähemuse taset tõsta. GAGis on praegu 1066 õpilast, Liivalaia gümnaasiumis 358 õpilast.

Kuidas GAGi lapsevanemad sellesse suhtuvad, on keerulisem küsimus. Kuna plaan on suhteliselt kitsas ringis arutlusel olnud, teadis Agur nende aktiivsete arvamust, kes tegutsevad kooli sihtasutuses, vilistlaskogus ja hoolekogus. «Nemad kui arvamusliidrid ütlesid – emotsionaalselt raske, aga ratsionaalselt mõistlik.»

Küsimusele, miks just need koolid, vastas Agur, et esiteks asub vanalinna täiskasvanute gümnaasium GAGiga sisuliselt ühes majas. «See on ebanormaalne, et meil üks kool pole. See, et täiskasvanuharidust võiks õhtuti pakkuda, on ammune arvamus,» lisas ta.

Koolid tahavad oma rida ajada

Vanalinna täiskasvanute gümnaasiumi (TVTG) direktor Ene Pedai oli teist meelt. Esiteks ütles ta, et GAGi ja TVTG majad pole sugugi ühes majas, vaid üks sein on ühine – isegi aadress on teine. Samuti polnud ta nõus vananenud arvamusega, et täiskasvanud ainult õhtuti õpivad. «Näiteks noored emad, inimesed, kes töötavad õhtul, töötud – nad tahavad õppida just nimelt päeval! Meil on tunnid hommikul kella 8-st õhtul poole 10ni,» ütles ta.

«Täiskasvanute kooli õpilane ei taha õppida päevakooli õpilastega samas koolis, sest ta arvab, et on liiga vana, võib-olla on tal halvad mälestused päevakoolist. Koolide liitmisega kaob ära oma kooli tunne – tegemist oleks mammutkooliga, üle 2000 õpilase!» sõnas Pedai.

Ka Liivalaia gümnaasiumi direktor Veiko Rohunurm ütles, et ei pea seda plaani mõistlikuks. «Meie tahame oma kooliga edasi minna, ise edasi areneda, oleme just tõusmas. See ühinemine tähendaks, et meie kaoks kaardi pealt. Tähistasime just sügisel oma 45 aasta juubelit uues, korras majas, see oleks meie kooli lõpp,» sõnas ta.

Agur arvas, et inimlikult on teiste koolide juhid ja õpetajad vastu muutustele, kartes muuhulgas ka linnalegendi GAGi karmist kaadripoliitikast. Tema pidas mõistlikuks, et jäävad alles vaid tugevamad. «Seetõttu oligi altpoolt tulev «hurraaa» ühinemisele väga ebatõenäoline. See saab olla vaid koolipidaja [linna – toim.] otsus, aga kas tal julgust ja tarmukust selleks jätkub?» mõtiskles Agur.

Aguri väljapakutud kiire lahenduse realiseerumiseks peaks hiljemalt veebruaris volikogu selle otsuse vastu võtma. Ta leidis, et variandid on kas nüüd või alles kolme aasta pärast, sest 2013. aastal on kohalike valimiste aasta, mil keegi selliseid otsuseid vastu võtta ei taha.

Aguri sõnul meeldis algul haridusametile mõte väga, muidu poleks nii kõrgetasemeliselt seda üldse arutatudki. «Aga see oli ka ette teada, et teiste koolide juhid selleks valmis ei ole ja seda nad ütlesid eile ka selgelt välja.»

Üks paljudest ideedest

Haridusameti juhataja Andres Pajula ütles, et tegu on ühega paljudest toredatest ideedest. «Meie paneme oma plaanid paika koolivõrgu arengukavas, mida me teeme terve järgmise aasta. Aasta lõpuks on kõik huvitavamad ja vähem huvitavad plaanid paigas,» ütles ta.

«Tänasel päeval on ühendamiseks liiga palju takistavaid tegureid, seda konsensust pole jõutud saavutada. Nagu eilsel arutelul leiti – tore mõte, aga kuni meil pole üldine pilti selge, pole see õige aeg selliste kiirustavate otsuste tegemiseks.»

Pajula sõnul ei tulda nii kiire ühendamisega juba seetõttu toime, et praegu on liiga palju lahtisi otsi. «Täna on koolide juhtkonnad seda arutanud ja leidnud rida takistusi,» märkis Pajula.
 

Tagasi üles