Eleri Lopp-Valdma: Kose lageraie eirab kogukonda

Eleri Lopp-Valdma. Foto: Arbo Rae

Paar nädalat tagasi alustas RMK Kose aleviku piiril lageraiega, mida kogukond praegu peatada üritab. Mets on täis allikaid, vääriselupaiku, pärandkultuuri, kaitse all olevaid liike jpm ning kohalikud käivad seal vaba aega veetmas, kirjutab Kose valla elanik, loodusgiid Eleri Lopp-Valdma.

Miks peab rahvas vabas riigis võitlema omaenda metsa eest? Näiteid, kuidas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kogukonnast üle sõidab, on kogunenud liiga palju. Meediast on käinud läbi Viimsi, Kolga, Aruvalla, Saku, Ohtu ja teised juhtumid, aga veelgi rohkem on kordi, kus jäädi oma huvide esindamisega lihtsalt hiljaks. Juhtumeid, kui raiest saadi teada alles langi äärel seistes, nähes alles hiljuti kõrgunud metsa asemel vaid silti «õpperada».

Ohtus tuldi vähemalt niigi palju vastu, et anti kogukonnale aasta aega ekspertiisi tegemiseks, tuvastamaks Pihu metsa loodus- ja kaitseväärtusi. See õnnestus tänu kohalike elanike tugevale tööle, aga ka Lääne-Harju vallavalitsuse toetusele, kes koos kogukonnaga töötas.

Kose aleviku raiekavasid tutvustav kaasamisüritus toimus kevadel, 28. mail. Info ürituse kohta levis ebamääraselt, vallalehes üritust teatavaks ei tehtud. 28. mail tulid kokku kaks Kose perekonda ning RMK esindaja Andrus Kevvai, Kose vallavanem Merle Pussak ja veel mõni inimene. Kohal viibinud kohalikud elanikud olid lageraie vastu. Protokolli asjaosalistele läbivaatamiseks ei saadetud. Koosolekut võibki teavituse ja protokolli menetluse puudulikkuse tõttu lugeda kehtetuks.

Siiski elasid kohalikud inimesed lootuses, et lageraiet ei toimu ja nende soove arvestatakse. Alles siis, kui metsamasinad detsembri esimesel nädalal Kose alevikus lageraiet alustasid, saadi aru, et kohalikke elanikke on ignoreeritud. Pooled plaanitud raietest on jõutud juba ära teha. Ülejäänud oleks praegu tegemisel, kui kogukond poleks sekkunud. Nüüd elavad inimesed hirmus, et iga hetk võib tulla harvester ja metsad aleviku piiril maha raiuda.