:format(webp)/nginx/o/2019/12/20/12825867t1hcff0.jpg)
Keskerakondlasel Tõnis Möldril (30) läks sel nädalal jamasti. Tema eestvedamisel riigikokku jõudnud apteegireformi tühistamise eelnõu hääletati maha ja saadeti tuldud teed pidi tagasi. Ta ütles, et oli demokraatia pidupäev, kuid ta pidas saadikute otsust siiski mitte-targaks.
Mölder ise ei taha nimetada end apteegireformi tühistamise eelnõu eestvedajaks. Ometi figureeris ta sügiskuudel pea iga nädal ajakirjanduses ja esitas hulgimüüjatele kuuluvate ketiapteekidega sarnaseid jutupunkte: apteegireform viib apteekide massilise sulgemise ja ravimikriisini.
On huvitav, kuidas just Mölder apteegireformi teemal ühtäkki eeskõnelejaks sattus. Enne apteegireformi arutamiseks kokku kutsutud koalitsiooni töörühma polnud ta apteeginduse kohta avalikult suurt midagi öelnud. Nii palju, kui noor poliitik teemat kommenteeris, tema vaatenurgad ka varieerusid: umbes aasta tagasi Tallinna abilinnapeana ametis olles pidas ta apteegireformi halvaks mõtteks, tänavu kevadel ikkagi vajalikuks ja nüüd sügisel on taas reformi tühistamise lainel.
Kokkupuutepunktiks võib pidada küll seda, et Mölder on riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees ja aastate jooksul tegelenud põhiliselt sotsiaalteemadega.
Kevadistel parlamendivalimistel kogus Mölder 633 häält. Riigikogusse sai ta erakonnakaaslase Vladimir Sveti asendajana. Tallinna abilinnapea ja linnaosavanemana oli Mölder olnud pigem puhta renomeega kommunaalpoliitik. Ühe suure teema eestvedajaks sobiv, sest ajaloolise taaga pärast teda otseselt rünnata ei saa.
Riigikogus võttis Mölder apteegireformi näol ette aga väga suure ampsu. Asjast ei saa lõpuni aru ilmselt isegi paljud riigikogu liikmed, kes ise selle seaduse 2015. aastal vastu võtsid. Tuli välja, et ka Mölder eriti hästi ei taipa. See sai ilmsiks, kui tema juhitud apteegireformi töörühm andis seaduse tühistamiseks mõeldud eelnõu riigikogule üle, aga mõni päev hiljem, kui temalt päriti eelnõu sisu kohta, tõdes ta, et peab eelnõu uuesti üle lugema.
Möldri asjatundmatus andis hoogu juba varem levinud kahtlustele, et eelnõu on kokku kirjutatud kuskil advokaadibüroos või hulgimüüjaid esindavate ketiapteekide poolt. Nii ütles isegi Möldri erakonnakaaslane Marika Tuus-Laul, kes erinevalt temast peab apteegireformi vajalikuks.
Mölder põhjendas hiljem, et eelnõu koostasid kolme koalitsioonierakonna – Isamaa, Keskerakonna ja EKRE – saadikurühmad. Konkreetselt sõnad faili trükkisid tema sõnul erakondade «taustajõud» ehk nõunikud.
On spekuleeritud, et kõige rohkem peaks tahtma apteegireformi tühistamist hoopis Isamaa, sest see oleks kasulik nende suurtoetajale ja liikmele Margus Linnamäele, kes tegeleb nii ravimite hulgi- kui ka jaemüügiga.
Isamaa on jäänud sel teemal avalikkuse ees aga pigem tagasihoidlikuks, vahel kõneleb erakonna peasekretär Priit Sibul. Rahvuskonservatiivid on peaaegu täiesti vakka. Tundlikust vaidlusest üritab hoiduda ka keskerakondlasest peaminister Jüri Ratas. Põhimõtteliselt käib reformi poolt-vastu vaidlus kahe keskerakondlase vahel – sotsiaalminister Tanel Kiik pooldab reformi ja Tõnis Mölder tühistaks selle.
Kui apteegireformi tühistav eelnõu oleks riigikogus rohelise tule saanud ja Mölder asja välja kandnud, oleks ta erakonnas tõenäoliselt tublisti krediiti kogunud. Võib-olla järgmistel valimistel saanuks parema koha valimisnimekirjas ja sealt edasi jõudnud juba teiste mõjukamate kohtadeni.
Kõik ei ole muidugi kadunud. Nagu ütles ka Mölder ise, tuleb mõelda, kuidas apteegireformi tühistamise mõttega edasi minna. Niisiis tundub, et ehkki rahvasaadikud riigikogus juba otsustasid, et apteegireformiga võiks jätkata, proovib sotsiaalkomisjoni esimees leida võimalusi, kuidas selle tühistamisega ikkagi edasi minna.