Vahest peaksime suutma hoopis rohkem tunnistada, et Eesti on elamisväärne paik ning mõnigi asi on meil hästi korraldatud?
Esiteks, vanemapalk. See on suur privileeg. See ei vii imerohuna sündimust kasvule, küll aga pidurdab kahanemist. Väga tähtis on väärtussignaal, et lapsed on oodatud. Minu arust pole see niivõrd meede selleks, et kompenseerida laste sünni pärast pooleli jäävat eneseteostust, vaid vastupidi – see on võimalus teostada end lastega koos. Kasvatuses oleme kõik diletandid, aga suurim viga on ikkagi see, kui laste jaoks puudub aeg, või veel hullem – lapsi ei ole. Vanemapalk annab võimaluse, et esimestel, väga tundlikel eluaastatel on vähemalt üks vanemaist lapse jaoks täielikult olemas. Miski ei arenda inimest paremini kui see võimalus.
/nginx/o/2020/10/18/13420231t1h925c.jpg)
/nginx/o/2019/12/29/12839365t1h43b1.jpg)