PPA tunnistab: Eesti oli varem pagulasperedega liiga karm

2015. aastal hoiti Harku kinnipidamiskeskuses kinni varjupaigataotlejate perekondi koos lastega. Nüüd on PPA kinnitusel praktika muutunud. Foto: Sander Ilvest

Euroopas ei ole riiki, kus võiks alla kümneaastaseid vangi panna. Kummalisel kombel ei kehti see aga varjupaigataotlejatest lastele, keda on vanusest sõltumata üle terve Euroopa, sealhulgas Eestis, kinnipidamiskeskustesse vangistatud.

ÜRO laste õiguste konventsiooni järgi, millega on ühinenud nii Eesti kui ka absoluutselt kõik Euroopa riigid, ei tohi alaealisi migratsiooni haldamise eesmärgil kinni pidada. Ometi tuvastas Postimehe kaasabil valminud Investigate Europe’i ajakirjanike ­uuring, et Euroopa riikides luku taga hoitavate varjupaigataotlejate laste arv ulatub kümnetesse tuhandetesse.

Veel mõni aasta tagasi kritiseeriti välismeedias tugevalt Eesti varjupaigasüsteemi, kus asüülitaotlejatest lastega peresid koheldakse ebainimlikult ning vilistatakse laste õigustele. Nüüd tunnistab PPA kodakondsuse ja rahvusvahelise kaitse büroo juht Kristiina Raidla-Puhm, et politsei kippus tõesti asüüliotsijate ja lastega peredega liiga karm olema.

«Meil ei olnud tol ajal ilmselt head praktikat ja kogu Euroopat ning ka Eestit tabas rändesurve,» selgitas ta ja lisas, et varjupaigataotlejatega tegelevate ametnike seas oli teadmatust ja ebakindlust.

Tema sõnul arvati toona, et kõik, kes siia tulevad, vajavad järelevalve all menetlemist. See praktika olevat nüüd muutunud ja on tekkinud arusaam, et lapsega perekond pigem ei ole siiski julgeolekurisk. Praeguseks on Eesti tõusnud alaealiste õiglase kohtlemisega teiste Euroopa riikidega võrreldes isegi eeskujuks.