iDeal kampaania

Peeter Allik annetas enne surma muuseumile üle 200 oma teose

2019. aasta viimasel päeval surnud graafik ja maalikunstnik Peeter Allik oma maaliga «Looduse rüpes», mis jõudis mullu Tartu kunstimuuseumi kogusse.

FOTO: Sille Annuk

Lõppenud aasta viimasel päeval suri 53-aastaselt maalikunstnik ja graafik Peeter Allik, kes annetas hiljuti suure hulga oma teoseid Tartu kunstimuuseumile.

Alliku maal oli üks kuuest kunstiteosest, mille piiratud eelarvega Tartu kunstimuuseum läinud aastal soetas. Muuseum ostis Allikult maali «Looduse rüpes», mis on neli meetrit lai ja poolteist meetrit kõrge, pälvides nende näitajatega muuseumi kõige suurema maali tiitli. Lisaks müüdud maalile annetas Peeter Allik ise muuseumile oma 215 joonistust.

Tartu Postimees kirjutas 31. detsembril, et Alliku suure pildiga käib kaasas omamoodi lugu. 2000. aastal viis Allik maali president Lennart Meri ja kunstnik Olev Subbi korraldatud näitusele Tallinna kunstihoones. «Tallinnas pandi see välja, ehkki, nagu kunstnik on öelnud, kuhugi nurga taha, ent edasi Pariisi seda ei viidud,» rääkis hiljuti Tartu Postimehele muuseumi peavarahoidja Mare Joonsalu. «Allik on arvanud, et küllap oli pilt liialt kole ja šokeeriv.»

Joonsalu meenutas veel, et Peeter Alliku suurust nii maalija kui ka graafikuna tuletas taas meelde tema hiljutine suurepärane isikunäitus Tartu kunstimuuseumis. «Sealt sündis ka ostumõte,» rääkis Joonsalu. «Alliku mahlakalt iroonilised pildid on köitvad ja üllatavad. Maalil kujutatud tiiger assotsieerub paratamatult Eduard Wiiralti «Tiigriga». Alliku tiiger ei ole siiski rahulik kiisu, vaid šokeeriv oma tegelikus olemuses.»

Kuna kultuurkapital eraldab Tartu kunstimuuseumile ostudeks 52 000 eurot aastas, valib muuseum erilise hoolega, milliseid teoseid omandada.

Jättis olulise jälje Eesti kunstiellu

Peeter Allik õppis aastatel 1987–1993 Tartu Kunstikoolis, Tartu Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias maali ja graafikat. Ta tuli oma kunstiga avalikkuse ette Kursi koolkonna ridades, selle asutajaliikmena aastal 1988.

Allik alustas näitustel esinemist 1980ndate teisel poolel, mil ta eksponeeris oma sürrealistliku koega õlimaale. 1990ndatel kujunes temast väga viljakas kunstnik, kelle loomingut on seostatud nii neopopi lainega kümnendi alguses kui ka sürrealismi teise tulemisega kümnendi teisel poolel.

Peeter Alliku kohta on rõhutatud, kuidas nii tema maalikunstis kui ka graafikas peegeldub terav sotsiaalne närv. Allik reageeris poliitilistele ja sotsiaalsetele nihetele ühiskonnas, kuid tegi seda läbi omalaadse huumori ja groteski.

Peeter Allik on pälvinud mitu preemiat, sealhulgas 1993. aastal Tokko&Arraku galerii preemia, 1997. aastal Eesti Maalijate Liidu preemia ning 2001. aastal Konrad Mäe preemia.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles