Kohus: lapsele kooli määramisel tuleb arvestada tema tegeliku elukohaga

Gustav Adolfi Gümnaasium.

FOTO: Mihkel Maripuu

Halduskohus leidis, et kohalik omavalitsus peab elukohajärgse kooli määramisel lähtuma lapse tegelikust elukohast ja vajadusel elukohaandmeid kontrollima.

Tallinna halduskohtule esitas kaebuse lapsevanem, kelle lapsele ei määratud taotletud elukohajärgset kooli. Lapsevanem soovis, et lapse elukohajärgseks kooliks oleks Gustav Adolfi gümnaasium, kuid Tallinna linn määras kooliks Kalamaja põhikooli arvestusega, et see on lapse elukohale lähim kool.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel tagada koolikohustuslikule lapsele põhiharidus, kehtestades elukohajärgse kooli määramise tingimused ja kord. Elukohajärgse kooli määramisel arvestatakse seaduse kohaselt elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soovi. Seaduse kohaselt käsitatakse isiku elukohana tema Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi.

Konkreetses vaidluses nõustus kohus Tallinna linnaga selles, et tuleb lähtuda lapse elukohale lähima kooli kriteeriumist. Kohtu hinnangul eeldab kooli määramise tingimus – elukoha lähedus – seda, et laps ka tegelikult elab rahvastikuregistri kande järgses elukohas. Kohalikul omavalitsusel on õiguslik kohustus kontrollida rahvastikuregistri elukohaandmete vastavust tegelikule elukohale.

Samas on seaduse järgi ka lapsevanematel õiguslik kohustus märkida rahvastikuregistrisse enda ja oma alaealise lapse kohta õiged elukohaandmed.

Konkreetses vaidluses leidis kohus, et lapse tegeliku elukoha kontrollimata jätmine Tallinna linna poolt on õigusvastane. Linn möönis, et n-ö fiktiivseid kandeid ei saa elukohajärgse kooli määramisel välistada, kohtu hinnangul aga pidi Tallinna linn olema probleemist teadlik juba aastaid.

Kohus leiab, et Tallinna linnal tuleb seda kohustust edaspidi täita.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium selgitas hiljutises sotsiaalteenuse osutamist puudutavas otsuses rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmete seost isiku tegeliku elukohaga: sotsiaalteenuseid tuleb osutada neile registrijärgsetele elanikele, kes ka tegelikult elavad selle omavalitsuse territooriumil.

Kohus jättis vaidluse asjaolusid arvestades sel korral kaebuse rahuldamata. Ei ole välistatud, et järgmise vaidluse puhul võib tulemus olla teine.

Kohtuotsus ei ole jõustunud ning seda saab vaidlustada kuni 22. jaanuarini.

Tagasi üles
Back