Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/04/25/1073868t1hde4c.jpg)
/nginx/o/2020/01/08/12858483t1h91bd.jpg)
- Eesti munaturg kasvab Balti riikidest kõige kiiremini.
- 1.50–1.60 eurot munakarbi eest oleks hind, mille juures tootja saaks tunda rohkemat kui lihtsalt töörõõmu.
- Paljud tarbijad ei teagi, et nad tarbivad eestikeelsest karbist tegelikult importmune.
Enamik inimesi leiab, et puurikanade elu on üsna kurb. Ometi eelistame munaleti ääres seistes ikkagi just puuris peetavate kanade mune, kõige odavamaid.
Eestis tegutseb neli kohalikku suuremat munatootjat: Dava Foods, Lõuna-Eesti Talumuna, Linnu Talu ja Sanlind. Neist viimane on pärast salmonellat alles tootmist taaskäivitamas. Lisaks tegutseb hulk väiksemaid munatootjaid, sh mahemunade tootjaid.
Suurima siinse munatootja Dava Foods juhatuse liige Vladimir Sapožnin tõdes, et tarbijat huvitab vaid muna võimalikult madal hind. „Munade pakend ei ütle tarbijale palju, sest need on kõik eestikeelsed. Et teada saada, kuidas on kanu peetud ning kust munad pärinevad, tuleb vaadata munadel olevat templit,” selgitas ta. „Palju räägitakse küll lindude heaolust, kuid fakt on see, et 90 protsenti müügist moodustab endiselt puurikanade munade müük. Kui meil mõni jaekett räägib, et lähemate aastate jooksul lõpetab ta puuris peetavate kanade munade müügi, siis praeguses turuolukorras tundub see küll üsna võimatuna näiv ettevõtmine.”
Karp kõige odavamaid mune maksab poes umbes üks euro. „Munad on häbematult odavad,” leidis Sapožnin. „Seda enam, et tegemist on väga täisväärtusliku valguallikaga. Soomes maksab munakarp umbes 2 eurot. Meie üheeurone hind on selgelt alla tootmishinna müümine. Mõtleme, et selle hinna sees sisaldub ka käibemaks ja marginaal. 1.50 kuni 1.60 eurot munakarbi eest oleks hind, mille juures tootja saaks tunda rohkemat kui lihtsalt töörõõmu.”
Pooled munad piiri tagant
Sapožnin hindas Dava Foodsi turuosa Eestis umbes 30 protsendi peale. Samas sõnas ta, et isevarustatuse tase on meil vilets – Eestis toodetud mune lihtsalt ei jätku. Lausa üle 50 protsendi Eestis müüdavatest munadest pärineb piiri tagant – Lätist, Leedust või Poolast, mõnikord ka Ukrainast. „Suur osa mune müüakse kauplusekettide omamärgitoodetena ja need munad on suuremalt jaolt imporditud,” lisas ta.
Baltimaade suurim munatootja on Lätis asuv AS Balticovo 2,8 miljoni kanaga. Eksporti läheb Balticovo toodangust 70 protsenti, märkimisväärne osa sellest jõuab Eestisse. Balticovo turundusjuht Anna Pančenko märkis, et Eesti turg on Balticovo jaoks alati olnud väga huvitav ja mitte ainult sellepärast, et Eestisse on mune juba aastaid edukalt müüdud, vaid ka seetõttu, et Eesti munaturg kasvab Balti riikidest kõige kiiremini. Meie hinnangul on Eesti turg 3–4 aasta jooksul suurenenud 7–10 protsenti, sõnas Pančenko. Kogu Balticovo ekspordist (arvestades nii müüki jaekauplustes kui ka HORECA sektoris) moodustab müük Eestisse 16–17 protsenti.
Oma turuosa Eestis ei oska Balticovo välja tuua, sest kõikides Balti riikides valitseb munalettidel sarnane olukord – suurema osa turust on hõivanud private label’id ehk omamärgitooted. „Kasvupotentsiaali näeme eelkõige puurivabade kanade munade müügis, samuti erinevate munatoodete osas. Tarbija ootus on muidugi taskukohane hind: inimesed otsivad aktiivselt erinevaid allahindlusi. Siiski on tähtis ka kvaliteet. Samuti on tarbijad uudishimulikud uute toodete suhtes – soov proovida midagi uut on alati olnud elav.”
Importmunad eestikeelses karbis
Munaliisa kaubamärgi all mune tootva Eesti Muna OÜ juht Tõnu Vetik ütles, et paljud tarbijad ei teagi, et nad eestikeelsest karbist tegelikult tarbivad importmune ja neid ka ei huvita see teema. „Suur hulk private label’i mune on imporditud, samas on meil Eestis kette, kes võimalusel kasutavad Eesti mune,” rääkis ta. „Samas ei saa impordiarmastust kettidele ette heita, sest kohalikku muna pole Eestis lihtsalt võtta. Tootmist suurendada on keeruline, sest vastuseis uutele kanalatele on tugev.”
Mõista koodi muna peal!
Munakarbil olevad kirjad võivad rääkida mida iganes, kuid lõplik tõde kanade pidamisviisi kohta selgub munatemplilt.
Koodi esimene number näitab kanade pidamisviisi:
0 – mahepõllumajanduslik tootmine
1 – vabalt peetavate kanade munad
2 – õrrekanade munad
3 – puuris peetavate kanade munad
Järgnevad tootja riigi kood (EE – Eesti, LV – Läti, LT – Leedu) ja PRIAs registreeritud ning registrisse kantud viiekohaline ettevõtte eraldusnumber. Koodi lugemisõpetus on ära toodud igal munakarbil ning tembeldatud on kõik munad.
Viimase teemaga puutus Tõnu Vetik teravalt kokku, kui tema ettevõte plaanis rajada Väimelasse Võrumaale uue suure kanala 350 000 linnule. Kohalik kogukond oli plaanile väga vastu, vallavolikogu peatas detailplaneeringu, mille omakorda ettevõte kohtus vaidlustas ning kohtulahingu võitis. Selle otsuse valguses peab vallavalitsus detailplaneeringuga edasi tegelema, kuid kuidas jõuda ühisele keelele kohalike inimestega, ei oska Vetik veel ette näha. „Probleem oli selles, nagu oleks planeeritav kanala väga suur. Tegelikult aga on just suurus ja mastaabiefekt selle tootmise juures võtmeküsimus – kui meie inimesed tahavad osta 90sendist munakarpi, on vaja ehitada 3 miljonit lindu mahutav kanala. Just see on ka lätlaste Balticovo edu saladus – nendel on ühes kompleksis 2,8 miljonit lindu ja sellel põhineb tootmise efektiivsus.”
Üleminek puurivabadusele
Puuris peetavate kanade munade müügi lõpetamisest või kasutamisest lähema 5–6 aasta jooksul on teatanud ligemale 50 Eesti toidusektori ettevõtet. Kaubanduskettidest on seda deklareerinud Rimi ja Prisma.
Tõnu Vetik ütles, et õrrekanadele üleminekuga tuleb arvestada ja leppida, selle vastu ei saa võidelda. „Muidugi tuleb kõik seadmed ümber vahetada, see on väga suur investeering, aga oleme selleks valmis. Kogu Lääne- ja Põhja-Euroopa on liikumas samas suunas ja ka meie ei saa enam kaua vanaviisi jätkata.”
Aga kas tarbija ka selleks valmis on? „Jah, ega siis enam üheeurost munakarpi osta ei saa, vaid hind on vähemalt 1,5 eurot karp. Ega tarbijal ei jää muud üle kui leppida,” nentis Vetik.
Mahetootja: meie munadel on oma turunišš ja see kasvab jõudsalt
/nginx/o/2020/01/08/12858484t1h2e3e.jpg)
Tartumaal Võnnus tegutseva Võnnu Mahetalu kanalast kostab reibast kaagutamist ja sekka kuke kiremist. Seltskond sulelisi veedab praegu, talvel, aega kolhoosiaegsse laudahoonesse rajatud kanalas. Osa kanarahvast on koha sisse võtnud õrtel, osa parasjagu pesades munemas ja osa siblimas. Suvel on nende päralt siinne avar hoov.
Talu sakslasest peremees Lennart von Moller kõneles, et tema väikefirma pole konkurent suurtele munatootjatele, vaid mahetootjana on tal täiesti oma nišš turul olemas. „See on kasvamas nii jõudsasti ja me peame kõvasti pingutama, et nõudlusega kaasas käia.” Võnnu Mahetalu munad on müügil Rimi keti suuremates poodides, Tartu Coopi poodides ja veel mõnel pool.
Moller alustas Võnnus talupidamist seitse aastat tagasi, kanu oli siis 500. Algusest peale oli idee pidada kanu just mahedalt. Õigupoolest tingis selle majanduslik olukord – mahetootmine on võimalus siis, kui pole raha suurteks investeeringuteks. Võnnu Mahetalus on ruumi 6000 kana jaoks, kuid von Moller sõnas, et tegelikult polnudki eesmärki nii suureks kasvada. „Väga paljude perefirmade jaoks on murdepunkt see, kui nad peavad hakkama tööjõudu palkama. Sama on ka meil. Ühelt poolt avab see kasvuvõimaluse, kuid teisalt toob alati kaasa uusi probleeme.”
„Seitse aastat tagasi ei müüdud mahemune supermarketites ja meie põhiline väljund oli Biomarketile munade tarnimine. Nüüd on mahemunad müügil kõigis suuremates kauplustes,” kõneles von Moller. „Meie toodame nendele kümnele protsendile tarbijaile, kes soovivad just orgaanilist toitu. Nad ei hooli väga sellest, et peavad muna eest maksma euro rohkem, vaid neid huvitab, kuidas on kanad peetud ja et toode oleks kohalik. Inimestele läheb aina enam korda see, et nende toit oleks mahe ja kohalik.”