Tulevik kuulub karvastele

Sofia Mlos on jumalannakleidi paari pannud karuse booleroga. Golden Globe Awardsi järelpidu selle aasta jaanuaris Beverly Hillsis. Foto: SCANPIX

Karusnahk on ainus asi moes, mis kantud suurte tähtedega musta nimekirja. Keegi ei taha ka külmaga ringi kõndida, saatjaks sõnum: olen isekas, julm ja hoolimatu eputis. Inimeste kirge karvase vastu pole see siiski kahandanud, kuid see iha lööb välja põnevamas vormis kui kunagi varem.

Kunst on kunst

Iga kuuga jääb üha lühemaks kõrgmoeloojate nimistu, kes veel karusnahka kasutavad. Teated sellest loobumisest on pigem reegel kui erand. Kui varem leppisime, et luksuslik maailm ja kroonitud pead, las need vähesed siis kannavad pealegi, siis enam sel moel läbi sõrmede ei vaadata. Ning kroonitud pead ise, kel kõigil kapis luksuskasukaid, ei kanna neid samuti. Inglise kuninganna Elizabeth II eelistab tagasihoidlikke ja loomulikes toonides kunstkarusnahku, andes sellega head eeskuju paljudele.

Riike ja kõrgseltskondi, kus karusnahku üleüldse sallitakse, jääb samuti aina vähemaks. Mõni neist on Eestile üsna ligidal ja võib tegelikkust veidi moonutada, kuid maailma otsus on selge: loomade väärkohtlemise arvelt tulev ilu pole üheski vaates ilus.

Pööratud kasukas põnevamal moel – kunstkarv on erksavärviline ja pealispind ruuduline. Gerry Weber. Foto: Gerry Weber

Karvane kuu

Seni tundus, et karvad ja kaunitarid ei mahu kuidagi ühte valemisse, kuid mullu jaanuaris lendas üle sotsiaalmeedia #januhairy laine. Vähe sellest, et tüdrukud jätsid jalad ja kaenlaalused raseerimata, nad ka eksponeerisid neid uhkelt. Jaanuar on taas käes ning julgemad saadavad raseerijad puhkusele. Kuid üha enam leidub neidki, kes igasuguste pealesurutud ilunormide vastu mässavad. Kui loodus on otsustanud mõnda paika karvad kasvatada, näib nii mõnelegi ebaõiglane ja ahistav nende vastu mässata. Olen nagu olen ja see ongi ilus! Iseenesest sümpaatne ning rohelise ja loomuliku sagedusega kenasti kokku kõlav hoiak. Hulk kuulsuseidki on sama trendi fännid, Rihanna rikkaliku karvakasvuga trimmis sääri on pool maailma näinud ning imelugu küll, aga ei mingit häiritust, ainult imetlus. Karvade aktsepteerimine pole poos, vaid otsus aktsepteerida ennast ja oma keha sellisena, nagu see on. Mäss pealesurutud töö- ja ajamahukate naiseilu etalonide vastu. Kellele mõte sümpatiseerib, saab karvajaanuaris kaasa lüüa, aeg selleks on soodne.