Liiklusjurist roolijoodikutest: riik pakub ravivõimalust, aga vahel ei aita seegi

Otse Postimehest. Vandeadvokaat Indrek Sirk.

FOTO: Mihkel Maripuu

Advokaadibüroo Sirk & Saareväli vandeadvokaat Indrek Sirk sõnas saates «Otse Postimehest», et Eestis on seadused joobes sõiduki juhtimise eest juba piisavalt karmid. Rohkem peaks mõtlema rehabilitatsiooniplaanile, mille roolijoodik peab ise kinni maksma. «See võiks olla lahendus, mis on töötanud näiteks Lääne-Euroopas,» selgitas liiklusõiguse valdkonnale spetsialiseerunud Indrek Sirk.

«Riik saab eelkõige pakkuda võimalusi. Alkoholismi sundkorras ravida ei ole võimalik. Sundravi toimub meil ju sisuliselt vanglas - seal alkoholi lihtsalt ei ole ja ongi kõik. Tegelikult peab muutus algama inimese enese seest. Peab olema tahe ennast muuta, siis võib ravil olla mõju,» selgitas vandeadvokaat Indrek Sirk.

«Täna pakutakse joobes juhtidele ka selliseid lahendusi, kus nad tegelikult kriminaalkaristust ei saa. Selle asemel peavad nad ennast läbi rehabilitatsiooni ja koolitusprogrammide parandama. Statistika näitab, et iga kolmas esmakordselt purjuspäi vahele jäänud juht tegelikult kriminaalkaristust ei saagi,» tõi välja büroo Sirk & Saareväli vandeadvokaat. «Nad suunatakse vastavatesse programmidesse, milles peab läbima alkoholi tarvitamise keelu. Selle täitmist kontrollitakse. Tegelikult on päris paljud inimesed ennast läbi selle õigele joonele saanud,» selgitas Indrek võimalikke positiivseid arenguid.

Otse Postimehest. Vandeadvokaat Indrek Sirk.

FOTO: Mihkel Maripuu

Jurist leidis, et ainult käskude ja keeldudega lõplikke lahendusi ei ole võimalik saavutada. «Varem määrasime inimesele karistuse ja ta jäi oma probleemiga üksinda. Karistus oli temale justkui kättemaks. Tal oli probleem ja nüüd peab ta veel riigile maksma ning karistust kandma,» toonitas Indrek Sirk ja lisas, et riik saab pakkuda inimesele võimalust, aga mitte tasuta. «Selle peab inimene ise kinni maksma. See võiks olla lahendus, mis on töötanud Lääne-Euroopas. Näiteks Norras ja Saksamaal,» võttis ekspert kokku. Pärast mõningast pausi lisas, et kõigile sõltlastele pole ka sellest abi. «Kui inimesel on ikkagi tõsine alkoholiprobleem, siis pruugi aidata mitte midagi.»

Liiklusjurist Sirk tõi enda töökogemusest ka näite, kuidas inimesed alkoholi mõju ei tunneta ega probleemi ei tunnista. «Tean juhtumit autojuhist, kes läks hommikul ehitusobjektile tööle, aga objektijuht teda tööle ei lubanud, sest mees oli ülemuse sõnul purjus. Autojuht küll nentis, et jõi eelmisel õhtul pudeli viina, aga olevat ööga kaineks saanud,» rääkis Indrek ja lisas, et vaidlus läks nii kaugele, et autojuht helistas ise politseisse. «Patrull tuli kohale ja pani puhuma. Selgus, et tal oli kriminaalne joove. Seega, töölisel pandi käed raudu ja viidi arestimajja. Ja mees oli ise täiesti veendunud, et ta oli kaine,» illustreeris vandeadvokaat.

Täispikka intervjuud liiklusjurist Indrek Sirkiga vaata SIIT.

Tagasi üles