Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2177179t1h8087.jpg)
/nginx/o/2020/01/15/12874315t1h5131.jpg)
Kui «Momo» NUKU teatris esietendus, kirjutasin oma märkmetes: tuleks võtta aega, et uuesti vaadata. Kindlasti tegid hallid härrad ajavargad vahepeal mu kallal oma sahkermahkrit, kuni jõulude aegu avastasin, et mu riiulis siiski on Michael Ende «Momo», Reti Saksa tundlike illustratsioonidega (kirjastus Tiritamm, 1994). Et «Momo» raamatulademete alla peitu suruti, on osa ajavaraste vandenõust.
Michael Ende muinasjutt-romaan sündis 1973. aastal, aga nagu autor järelsõnas sedastab: see lugu võib juhtuda alles tulevikus. Tulevik on käes, ajavargad hiilivad ligi igal sekundil. «Momo» dramatiseerija Priit Põldma ja lavastaja Mait Joorits on loonud helge, puudutava sõnumiga lavastuse, tuletades meelde: aeg elab südames.