Südames elav aeg ja hallid härrad

Andres Roosileht, Karl Sakrits, Doris Tislar, Mihkel Vendel, Tiina Tõnis Mait Jooritsa lavastuses «Momo», mida mängitakse teatris NUKU. Foto: Gabriela Liivamägi

Kui «Momo» NUKU teatris esietendus, kirjutasin oma märkmetes: tuleks võtta aega, et uuesti vaadata. Kindlasti tegid hallid härrad ajavargad vahepeal mu kallal oma sahkermahkrit, kuni jõulude aegu avastasin, et mu riiulis siiski on Michael Ende «Momo», Reti Saksa tundlike illustratsioonidega (kirjastus Tiritamm, 1994). Et «Momo» raamatulademete alla peitu suruti, on osa ajavaraste vandenõust.

Michael Ende muinasjutt-romaan sündis 1973. aastal, aga nagu autor järelsõnas sedastab: see lugu võib juhtuda alles tulevikus. Tulevik on käes, ajavargad hiilivad ligi igal sekundil. «Momo» dramatiseerija Priit Põldma ja lavastaja Mait Joorits on loonud helge, puudutava sõnumiga lavastuse, tuletades meelde: aeg elab südames.

«Momo» publikuks kutsub teater kõiki alates seitsmendast eluaastast. 12. jaanuari etendusel märkasin, kui tänuliku tähelepanuga jälgisid lavastust isad. Küllap juba liigagi aktuaalne on sõnum, et lapsed päästavad maailma. Kui see juhtub lapsepõlve loovutamise hinnaga, kaob elust loovus. Ja see jääb täiskasvanute hingele.