Juhtkiri: mis nõu annab nõunik? (5)
16. jaanuar 2020, 00:00
Üks kõige mitmekesisema kasutusega ametinimetusi, eriti poliitikas on nõunik. Kuigi see sõna eeldab justkui kellelegi nõuandjaks olemist, võib poliitikas peituda selle ametinimetuse taha assistent, kommunikatsioonitöötaja, kampaaniameister, analüütik, sündmuste korraldaja ja palju muud. See on koondnimetus ametikohale, mis on mõeldud olema ülemusele poliitiliselt kasulik, kusjuures reaalne nõuandmine on poliitilise nõuniku tööülesandeks vaid osal juhtudest.
Sellise ametikoha olemasolu on vajalik, sest poliitikutel on õigus viia ellu poliitikat, milleks mandaat on saadud. On loogiline, et minister saab võtta ministeeriumisse kaasa paar-kolm erakonnakaaslasest abilist, et juht saaks paremini tegeleda erakonna poliitika elluviimisega. Sel viisil on nõunikud loomulik osa demokraatiast, kus valimiste tagajärjed teisenduvad muudatusteks poliitikategemises.
Mõnele ei pruugi meeldida, et uue ministriga tulevad kaasa tihti nooremapoolsed nõunikud, kelle sõna võib maksta ministeeriumis rohkem kui mõne tippametniku oma. Nad peavad samas tunnistama, et poliitiliste nõunike arv Eesti avalikus halduses on võrrelduna apoliitiliste ametnikega üsna pisike. See väike arv ametikohti on samas erakondadele väga hinnaline, näiteks on vahe riigi tasandil koalitsiooni pääsemise ja opositsiooni jäämise vahel mitukümmend erakonna heaks töötavat ametikohta, kui igal ministril on mitu nõunikku ning ka asendusliige riigikogus.
Eriti tähtis on see erakondadele, kelle finantsseis on raske ning kellel on keeruline partei eelarvest enda heaks töötavaid inimesi üleval pidada. Siit algabki hall ala, millel on oht kiiresti mustaks muutuda. Näiteks Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni poolt Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadiks esitatud kandidaat Sylvie Goulard kukkus tema kinnitamise hääletusel Euroopa Parlamendis läbi ning sai takkapihta ka ametliku süüdistuse omastamises selle eest, et võttis parlamendi palgale nõunikke, kes tegelikult töötasid partei heaks.
Huvitav, kuidas läinuks Tartu Keskerakonnal, kui nad tegutseksid Goulardiga samas õigusruumis? «Oleme käsitlenud nõuniku ametikohta noortekogude ergutamise kohana,» ütles Tartu linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Vladimir Šokman vastuseks küsimusele, miks fraktsiooni nõunikult lahkumisavaldust välja pressiti. «Nii ka Kirkega oli jutt, et tema ülesanne on fraktsioonitöö kõrvalt tegelda noortekoguga. Nüüd on meil uus noortekogu juht.»
Et poliitik ei näe probleemi rääkida avalikkusele otse, et maksumaksja raha eest kinni makstav töökoht on mõeldud teenima erakonna huve, on märgiline. Sellises poliitilises kultuuris tasub suhtuda suure skepsisega riigikogu esimehe Henn Põlluaasa ettepanekusse palgata riigikogu liikmetele assistendid. Kaja Kallas tunnistab ausalt ja avalikult seda, mida teisedki riigikogu liikmed eraviisiliselt: töö parlamendis konti ei murra. Eelnevast tulenevalt peab tõdema, et poliitnõunike temaatikas on ennem vaja korra majja löömist kui täiendavate ametikohtade loomist.